/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2024/12/30/16570283t1h7044.jpg)
Aasta 2024 on jäänud minevikku ning nüüd on paras aeg teha kokkuvõtteid. Näiteks spordirindelt.
Piret Maaring
Järvamaa spordiliidu tegevjuht
Aasta oli Järvamaa spordiliidule töine ja sündmusterohke.
Koos kultuuriministeeriumi, liikumisharrastuse kompetentsikeskuse ning maakonna sporditöö korraldajate ja omavalitustega oleme arutanud, kuidas saada meie inimesi rohkem liikuma, tervislikumalt elama ja liikumisharrastusega tegelema.
Veebruari alguses oli Paides seminar «Kuidas saada inimesi liikuma?», kus nii mõnigi kõlanud hea idee ja sündmus on juba rakendust leidnud. Näitena võib tuua pallikastide idee ehk igasse sportimispaika pallidega kast.
Lisaks sellele alustasime kevadel lasteaia ja algklasside liikumisõpetajate koolitusi. Oli liikumismängude ja sügisel lõõgastavate mängude koolitus, treenereid koolitas ka psühholoog, rääkisime veel tervislikust ja turvalisest spordikeskkonnast.
Juunis olid Paides 12. Järva suvemängud 12 spordialal.
Kuuendat aastat järjest korraldasime Järvamaa järvede jooksu, kus joosti ümber 11 järve. Iga aastaga on jooksusõprade arv suurenenud ja uuel aastal jätkame seitsmenda hooajaga.
Loomulikult tahan ära märkida Paide Rally suurepärast korraldust ja Paide-Türi rahvajooksu oma uuendustega. Need üritused lisasid meie spordiellu hulgaliselt häid emotsioone nii pealtvaatajaile kui ka osalejatele.
Detsembris avatud Paide jalgpallihall oli maakonnas üks toredaim sündmusi lõppenud aastal.
Järvamaal on suurepärased tingimused spordi ja liikumisharrastusega tegeleda, sest meil on 171 spordiobjekti, neist 74 Järva vallas, 75 spordiorganisatsiooni ja 60 treenerikutsega treenerit.
Ka tulemuste poolest oli küllaltki hea aasta. Järvamaalt pärit sportlased pakkusid konkurentsi maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel ning tulid sealt tagasi ka kõige kirkamate medalitega. Esile tõstaksin rallipaari Romet Jürgenson ja Siim Oja, samuti vibusportlasi Lisell ja Robin Jäätmat, suusatajates kaksikõdesid Kaidy ja Keidy Kaasikut, motosportlast Meico Vettikut. Häid tulemusi näitasid ka ujujaid, tõstjad, orienteerujad ja kergejõustiklased.
Järvamaa parimaid spordis tunnustame neljapäeval Paides spordigalal, kus autasustame eelmise aasta parimaid, kuulutame välja Järvamaa sportlikema perekonna, sporditähe. Galal antakse kätte ka kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi aastapreemiad.
Martin Kaschan
Türi spordiklubide liidu juhatuse esimees
Aasta oli Türi vallas mingil määral muutuste aeg. Pikaaegne spordijuht Paul Poopuu taandus juhikohalt ja minul tuli suurtessed saabastesse astuda. Loodetavasti olen siiani suutnud ootusi täita.
Võtsime selge eesmärgi, et Türi valla spordi kajastamine ja treenerite töö oleks selgelt nähtav. Suur tänu klubidele ja treeneritele, kes oma tegevusi iga päev kajastavad.
Sportlikud tulemused on vallas olnud väga tugevad. Euroopa meistrivõistlustel plokkvibus said Lisell Jäätma, Maris Tetsmann ja Maari-Merita Paas naiskonnana pronksmedali. Kõik vibulaskjad on näidanud suurepäraseid tulemusi ka maailmakarika etappidel.
Ujujatest on suure esiletõusu teinud Sheril Tankler, kes küll sellest õppeaastast treenib Audenteses, aga on koondise ja Türi ujumiseklubi liige ning tulnud Eesti ja Balti meistrivõistlustel poodiumile. Oskar Männa võitis Balti meistrivõistlustel 400 meetri vabaujumises hõbemedali ning on teatevõistlustel esindanud väärikalt ujumise spordiklubi ja noppinud medaleid. Merle Vantsi on võitnud taliujumise Euroopa meistrivõistlustel viis kulda.
Orienteerujatest võib esile tuua Evely Kaasiku Euroopa meistrivõistlustel saadud viiendat kohta, mis on üks Eesti orienteerujate tugevamaid tulemusi. Lisaks on ta maailmakarika etappidel püsivalt tulnud esikümne kohtadele. Suvel tuli ta lühirajas Eesti meistriks. Veteranklassis võitis Siiri Poopuu maailmameistrivõistlustel suusaorienteerumises kolm hõbedat. Priit Poopuu sai maailmameistrivõistlustel M40 vanuseklassis rattaorienteerumises hõbemedali.
Kergejõustikus tuli Andreas Kase 100 meetri jooksus U20 vanuseklassis Eesti meistriks. Markus Anvelt tuli esikohale U23 vanuseklassi kõrgushüppes ja teisele kohale 110 meetri tõkkejooksus. Karl Marten Kattel võitis Eesti meistrivõistlustel U14 vanuseklassi kõrgushüppe.
Maadluses on samuti olnud häid tulemusi. Karl Lehis sai U20 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel hõbemedali ja Matthias Maasikpalu pronksmedali. Uku Nugis tuli U15 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel hõbedale ja Otto Nugis U17 vanuseklassis pronksile.
Pallimängud on samuti olnud hästi esindatud. Türi võrkpalliklubi eesotsas treener Villi Vantsiga tuli omas tugevusgrupis esikohale ja pääses üleminekumängudele, et tõusta kõrgemale tasemele. Võrkpallimeeskond IMsport Türi on teinud läbi noorenduskuuri ja esialgu pole hästi läinud, kuid see on noortele väärt kogemus ja mängud on olnud tasavägisemad kui eelmistel aastatel.
Türi vald oli ka eelmisel aastal Jõu suvemängudel Kuressaares esindatud ning tuli 60 sportlasega tublile üheksandale kohale. Arvestades asjaolusid ja kulukust sinna minekul, siis võtsime maksimumi. Tänavu on suvemängud Kambja vallas ja loodetavasti saame sinna suurema koosseisu välja panna.
Oleme suutnud parendada ka rajatisi ja neid mingil määral arendada. Osalesime Arto Saare välja käidud pallikastide idees, mis kindlasti mõjus perede ja noorte liikumisaktiivsusele. Selle nimel me ju iga päev tööd teemegi.
Türi spordiklubide liit on korraldanud 25 liikumis- ja sportlikku võistlust. Lisaks on klubid panustanud oma võistlustega. Liidu kalendris oli tänavu kirjas 185 üritust.
Kampaaniast «Liigume koos» võttis osa 2132 inimest 4071 osaluskorraga. Asendasime traditsioonilised külade talimängud kogukondade liikumisüritustega ja võib öelda, et esimese korra kohta läks hästi. Rahastuse sai üle valla kaheksa liikumisüritust, kus osales 578 inimest.
Konesko Türi spordihoones on detsembri alguse seisuga käinud 44 500 inimest. Hulka pole arvestatud õpilasi, vaid arv tuleneb eelkõige teenuseid kasutavatest täiskasvanutest, treeningutel käivatest lastest ja spordivõistlustel või üritustel käinud inimestest. Suuremad üritused on olnud Eesti tüdrukute võrkpallikoondise sõprusmängud, Cronimeti liigas Pärnu võrkpalliklubi ja Tallinna Selver/TalTechi mäng, võrkpalli esi- ja korvpalliliiga mängud ning suve- ja talvekontserdid.
Lisaks on meil hea koostöö Eesti võrkpalliliidu ja Kert Toobaliga, kes korraldavad teist aastat tulevastele koondislastele kogenemisi «Olen tulevikutäht». Majas on olnud 58 üritust, mida on rohkem kui üleeelmisel aastal.
Taavi Parts
Väätsa tervisekompleksi juhataja
Aasta on olnud edukas ja põnev ka Väätsa tervisekompleksi mätta otsast.
Hea meel on selle üle, et Väätsal on edukalt täienenud vaba aja veetmise võimalused, mis kutsuvad ja suunavad noori õue aega veetma ja palli mängima. Kohaliku omaalgatuse projekti käigus rajati Väätsa staadioni alale välikorvpalliväljak ning enne sügist valmis Leaderi programmi meetme abil kohe korvpalliväljaku kõrvale lastele nüüdisaegne mänguväljak.
Tervisekompleksi jõusaali uuendus sai hoo sisse ja ettevalmistused selleks on tehtud. Uuel aastal saame avada uue jõusaali, kust leiab ka uusi seadmeid.
Spordi- ja liikumisüritustest on tavaks kujunenud tervisekompleksi üritused. IMSport korraldas üle-eestilise miniliiga etapi, mis tõi sadu noori korra kuus Väätsale võrkpalli mängima.
Kuues Väätsa järve jooks ületas 200 jooksja piiri. Uuenenud ja head petankiväljakud tõid Väätsale mitu üle-eestilist võistlust, aga ka kohaliku sarja. Rannavolleväljakutel käis kümnendat hooaega IMSport rahvavolle sari. Koos Eesti jalgrattamuuseumiga korraldasime matka väiksematele lastele.
Kahasse Väätsa lasteaiaga korraldasime liikumisüritusi lasteaialastele ning Väätsa põhikooliga talvemängud ja kolmanda Väätsa kooli jooksu, mis tõi jooksuringile kogu koolipere.
Esimest korda oli Väätsal sõprade triatlon, mis üllatas osalejarohkusega ja andis märku, et üritus on populaarne ja seda võiks uuel aastal jätkata.
Tervisekompleksi kogukonna liikumisaktsioon #väätsaliigub sammuvõistlus kevadel ja sügisel tegi uued osalejarekordid. Jätkame seda ka tänavu.
Väätsa tervisekompleksile on tähtis veel spordilaagreid majutada ja võõrustada. Ka selles valdkonnas läks hästi, võtsime vastu 24 spordilaagrit üle Eesti. Tervisekompleks korraldas samuti spordilaagri augustis ja koolivaheaja laagri oktoobris, mis läksid korda.
Jaak Tammik
Järva valla spordikeskuse juhataja
Järva vallas võib spordiaastat 2024 iseloomustada sõnadega «stabiilsus» ja «järjepidevus».
Spordikeskuses on jätkunud traditsioonilised üritused nagu Ants Nurmekivi jooks, Koeru kevadjooks, Päkapikkude jooks, Andrus Noormägi korvpalliturniir naistele. Uued võistlused ja sarjad on Järva valla seeriavõistlused suusatamises, võrkpalli rahvaliiga, suvevolle. Kettagolfivõistluse Järva-Jaani 100, Järva-Jaani Open, Koeru lahtiste, Cramo võrkpalliturniiri ja E-Piim rattapäeva korraldajatele saime olla koostööpartneriks.
Järva valla võrkpalli rahvaliiga turniiris osales üheksa võistkonda 91 mängijaga. Kohal olid võistkonnad Imavere, Koeru, Järva-Jaani, Aravete, Ambla, Käravete, Päästekas, Võrgutajad ja Järva vallavalitsus. Hooaja võitis kolmandat korda järjest Aravete.
Uue alana korraldasime sõudeergomeetritel sõudmist. Kaasatud olid mudilased kuni veteransportlasteni välja. Eelsõidud toimusid Järva valla koolides kohapeal, eelsõitude parimad olid oodatud finaaletapile. Osa võttis 301 sõudmishuvilist.
Kanda on kinnitanud ka kõnnijalgpalli treeningud eakatele. Treeningud on Imaveres, Järva-Jaanis ja Aravetel.
Võistkonnaaladest oli Eesti võrkpalli rahvaliigas esindatud mees-, nais-, ja segavõistkond. Kõige paremini läks meeskonnal, kes jõudis finaalturniirile, kus tuli teisele kohale.
Korvpallis võitis valla spordikeskus/Aravete meeskond keskregioonis Eesti Optibeti rahvaliigas esikoha. Mai oli regiooni võitjate finaalturniir, kus meeskond tuli neljandale kohale.
Jalgpallis osales Eesti madalamates liigades FC Järva-Jaani, kes sai III liiga idatsoonis kümnenda koha. Uuel hooajal on kindlasti FC Järva-Jaani ambitsioonid kõrgemad.
Järva-Jaani saalihokinaised mängivad koos Tamsaluga Eesti naiste saalihoki Energialiigat, kus saadi kuues koht. Järva-Jaani naiskonna parim õnnestumine oli Imaveres aasta alguse turniiril, kus tuli teine koht.
Endiselt on populaarsed Järva vallas peetavad järvede jooksude etapid. Pole harvad olukorrad, kus jooksuhuvilisi on kohal üle saja.
Suvel on Järva vallas väga populaarne rannavõrkpall, üle valla peetavad seeriavõistlused, nagu Imavere paarisvõrkpall, Koeru karikavõistlused, Aravete rannavolle ja Ambla Suvevolle.
Oleme jätkanud ka sammuvõistluste korraldamist kevadel ja sügisel FitSphere’i äpi kaudu. Kahest võistlusest on osa võtnud ligi 300 inimest ja tehtud on kümneid miljoneid samme.
Väga edukad olid ka valla spordiklubid, kes tegelevad noortega. Ambla SK (suusatamine ja orienteerumine), RR suusaklubi (suusatamine), Järvamaa Matimehed (vabamaadlus) ja SK Vargamäe (tõstesport). Kõikide klubide noored on Eesti parimate hulgas ning tulnud Eesti meistrivõistlustel ja muudel võistlustel auhinnakohtadele.
Oleme hoidnud oma spordirajatised heas korras. Aravete, Järva-Jaani ja Koeru terviserajad on hooldatud aasta ringi. Radu kasutavad aktiivselt ratturid, jooksjad, kettagolfimängijad ja suusatajad. Liikumisrajad koos kettagolfiväljakutega on veel Koigis ja Imaveres, kus talvehooajal saab suusatada.
Väga head tööd teeb Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, kus tegevusi leiab aasta ringi, eelkõige talvel. Keskus sai eelmisel aastal uue rajamasina.
Oleme pidanud tähtsaks käia Eesti omavalituste suvistel ja talvistel mängudel. Talimängud olid Tartu vallas. Järva valla sportlased olid esindatud murdmaasuusatamises, juhtide võistlusel, kabes, lauatennises ja lumelauasõidus. Kokkuvõttes saime 15. koha ja suurte valdade arvestuses (üle 8000 elaniku) seitsmenda koha.
Eesti omavalitsuste suvemängud olid augustis Kuressaares. Järva vald oli esindatud spordijuhtide võistlusel, petankis, juhtide võistlusel, korvpallis, mälumängus, kergejõustikus, meeste võrkpallis, kettagolfis ja naiste rannavolles. Üldarvestuses saime 11. koha, suurtest omavalitsustest olime kaheksandad.
Aastal 2024 oli vallas mitmeid juubeliüritusi. Koeru kergejõustikuvõistlusi on peetud järjest 60 aastat. Tava algatas 1965. aastal Uno Aan, kes korraldas võistlusi kolm aastakümmet. Teist sama palju on jätkanud Toomas Aan. Juubelivõistlustele oli tulnud oma võimeid mõõtma 41 sportlast, mis on viimaste aastate suurim arv. Korraldajatele tegi rõõmu, et lisaks kohalikele noortele osales suur hulk endisaegseid Koeru tugevamaid kergejõustiklasi.
Juubeliaasta oli ka Toomas Berendseni viievõistlusel. See sai alguse 1990ndate alguses Ambla staadionil kohalike meistrivõistlustena ja alates 2005. aastast jätkus Toomas Berendseni karikavõistlustena.
Nagu ikka, oli kohal ka Toomas Berendsen ise, kes on sündinud 5. mail 1944. aastal Ambla lähedal Linnape külas ning ka lõpetas 1962. aastal Ambla keskkooli. Juba kooliajal mitmekülgse ja andeka spordipoisina silma paistnud sportlase edasine sporditee viis ta lõpuks maailma kümnevõistlejate absoluutsesse tippu. Toomas Berendsen on Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt kümnevõistluses võitnud hõbe- ja pronksmedali, Eesti meistrivõistlustelt medaleid kergejõustiku üksikaladelt ning tulnud Eesti meistriks ja kolmekordseks karikavõitjaks ka võrkpallis. Aastatel 1972-1973 kuulus ta ka maailma hooaja edetabelis kümne parima kümnevõistleja sekka isikliku tippmargiga 1973. aastal kogutud 8016 punktiga.
Ühtlasi tähistas Koeru spordiklubi saja aasta juubelit.
Sporditulemuste poolest oli väga hea aasta. Nebraska ülikoolis õppiv tõkkesprinter Johanna Ilves jooksis 100 meetris isikliku rekordi, mis oli ka Eesti hooaja tippmark. Johanna tulemuseks mõõdeti 13,25 sekundit, mis annab Eesti kõigi aegade edetabelis viienda koha, jagades seda Türilt pärit Grit Šadeikoga.
Ambla SK suusataja Kaidy Kaasiku valiti Eesti parimaks naissuusatajaks. Kaidy sai Falunis 23. koha maailmakarika etapil, kui lõpetas 10 km eraldistardi klassikatehnikasõidu 23. kohaga. Samal võistlusel oli Keidy Kaasiku 39. Märkimist väärib veel õdede Lahti klassikatehnika paarissprindi saadud 10. koht.
Kalju Abner võitis Euroopa meistrivõistlustelt pronksmedali. Tema tulemused olid: lamades surumine 195 kg (uus Eesti rekord), jõutõmme 250 kg (Eesti rekordi kordamine), kükk 242 kg (uus Eesti rekord). Kogusumma 687,5 kg on ühtlasi uus Eesti rekord. Lõpptulemuseks jäi kolmas koht.
Kuulitõukaja Andri Matrovi võitis veebruaris esimese täiskasvanute Eesti meistri tiitli. Sellel hooajal tõukas ta ka uue isikliku rekordi, mis on 17,64 meetrit.