Puidu biotehaste lepped RMK-ga sünnivad enampakkumiste teel

Fibenoli katsetehas. Foto: Fibenol

Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus otsustas, et puidu keemilise väärindamise tootmisüksuse rajamisest huvitatud ettevõtjate tihedas konkurentsis saab puiduressursi sortimentide jaotamisel määravaks hind. Ees ootavad oksjonid RMK varutavale paberipuidule ning raidmetele. Tarned saavad alata aastast 2028.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran rõhutas, et puidu biokeemiline väärindamine on Eesti jaoks väga oluline teema ja enampakkumine on kõige läbipaistvam ja õiglast hinda andev viis riigile kuuluva vara müügiks.

„Enampakkumised planeerime läbi viia veebruari jooksul. Siduva leppe või lepeteni loodame jõuda pärast seda paari kuu jooksul. Olen optimistlik ja loodetavasti kuuleme juba käesoleva aasta jooksul meile oma puiduväärindamise äriplaane tutvustanud ettevõtjatelt ka esimesest investeerimisotsusest,“ lausus ta.

RMK lähtub omaniku ootusest ja sellele tuginevast strateegiast: riigimetsast varutud puit olgu maksimaalselt Eestis koha peal väärindatud.

„Ettevõtjate äriplaanide hindamisprotsess andis kindluse sellest, et kõik viis äriplaani on teostavad. Igal juhul oleme sammu lähemal sellele, et veel enne käesoleva kümnendi lõppu ei liigu enam paberipuidu koormad Eesti sadamatest väärindamata kujul Skandinaaviasse, vaid biotehasega loodud lisandväärtus jääb kodumaale,“ lisas Marran.

Enampakkumisse kaasab RMK ettevõtjad järgmistes sortimentides, võttes arvesse ettevõtete äriplaanide spetsiifikat, et tagada sortimentide osas hinnakonkurents:

• Kuuse- ja männipaberipuit orienteeruva mahuga 360 000 m3 aastas, pakkujateks VKG Fiber OÜ ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS;

• Kasepaberipuit orienteeruva mahuga 340 000 m3 aastas, pakkujateks VKG Fiber OÜ ning Fibenol OÜ;

• Hakkpuit raidmetest ja võsast orienteeruva mahuga 140 000 m3 aastas, pakkujateks Biojet AS ning Power2X B.V.

Jaotuse otsus enampakkumise läbiviimiseks põhineb kahel asjaolulul. Esiteks see, millisest puidusortimendist ettevõtjad huvitatud on. Teine asjaolu on kaskaadkasutus, ehk sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb eelistada puidust majanduslikult kõrgema väärtusega toodangu valmistamist.

Hindamise tulem

Mullu veebruaris avaldatud müügiteatega andis RMK kõigile potentsiaalsetele arendajatele teada, et tal on aastas turule pakkuda ca 700 000 kuupmeetrit vähemväärtuslikku puitu, eeskätt paberipuitu, mis seni on liikunud riigist laevadega välja, ning kuni 140 000 kuupmeetrit raidmetest ja võsast hakkpuitu.

Müügipakkumisele laekus biotehase rajamisest huvitatud ettevõtjatelt viis sooviavaldust, mille esitasid Fibenol, Biojet, Horizon, Power2X ja VKG Fiber.

RMK müügiteatega sätestatud korras asus laekunud sooviavaldusi hindama laiapindne sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid liikmed kliimaministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusest, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja RMK-st.

Tänaseks oma töö lõpetanud hindamiskomisjoni roll oli anda RMK juhatusele ekspertnõu ja teha ettepanek läbirääkimiste kohta.

Hindamiskomisjon võttis oma töös arvesse äriplaanide sisu, Eesti kliimaeesmärke, taastuvenergia direktiivi (RED III) säästlikkuse kriteeriumeid ja riiklikku ning RMK strateegilist eesmärki väärindada puitu maksimaalselt Eestis kohapeal.

Hindamiskomisjoni esimees, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse valdkonnajuht Indrek Kaing märkis, et äriplaanide hindamise lõpptulemusena on kõik projektid eraldi võetuna teostatavad. „Hindamistulemuse erinevused osutusid lõpuks väga väikeseks, mistõttu ei eristu selgelt ühte parimat projekti.“

Komisjoni tegevuse käigus avaldasid ettevõtjad eeltingimused ja ajaraami RMK-ga lepingu sõlmimiseks, mis on vajalikud investeerimisotsuse tegemiseks.

“Ettevõtted ootavad kõige varasemalt 2025. aasta esimeses kvartalis kestvuslepingut või muud dokumenti, kus oleks määratletud RMK poolt tarnitava puidu maht, hinnastamine ning lepingu kehtivus. Üldistatult ootavad kõik ettevõtted kindlust nii koguse kui hinna osas,” lisas Kaing.

Komisjon tegi RMK juhatusele ettepaneku täiendava etapi vaates jaotada puidu kogused kolme ossa, et tagada sortimentide osas hinnakonkurents ning turuhinna väljaselgitamine enampakkumisel. Sellel ettepanekul RMK juhatuse otsus tuginebki.

Komisjon tegi ka hindamisprotsessi välise ettepaneku. Võttes arvesse metsaraiest tulevat küttepuidu osakaalu (RMK-s ca 17%) ning tulevikus selle kasutamise võimalusi kooskõlas taastuvenergia direktiiviga (RED III), on küttepuidu gasifitseerimine ja katalüütiline süntees biokütuse saamiseks eelistatum viis võrreldes otse taastuvenergia saamiseks küttepuidu kasutamisega.

Seetõttu tegi komisjon RMK juhatusele ettepaneku kaaluda küttepuidu müügiks kestvuslepingute alusel alates 2028. aastast analoogse protsessi läbiviimist, et võimaldada ka selle sortimendi kõrgema väärindamise arengut Eestis.