Saada vihje

Järvamaa kultuuripreemiate jagamisel sai paljugi selgeks

Copy
Järvamaa kultuuripreemiad
Järvamaa kultuuripreemiad Foto: Kristo Kivisoo

7. jaanuar oli Järvamaa kultuuripreemiate avalduste saatmise tähtaeg. Sel aastal laekus 21 avaldust: 8 parima kollektiivi, 11 aasta kultuurihoidja ja kaks aasta kultuurielu edendaja preemiale. Komisjon valis kandidaatide seast välja 2-3 nominenti.

Kultuuripreemia eesmärk on tunnustada ja tutvustada kultuuritöötajaid, erinevaid kultuurižanre edendavaid üksikisikuid ja kollektiive, loojaid ja interpreete, kelle töö ja saavutused on oluliselt kaasa aidanud kultuuriväärtuste loomisele ja säilitamisele ning kultuurielu edendamisele maakonnas.

Kultuuripreemiate nominendid:

Aasta kultuurielu hoidjad

  • Ave Avamere, Türi kultuurikeskuse kunstiline juht

  • Silva Kärner, Järva-Jaani Vanatehnikamuuseumide keskuse kuraator

  • Natalia Haug, Paide Kunstikooli kunstiõpetaja

Kultuurihoidja preemia antakse kultuuritöötajale, kes on aktiivne kultuurielu edendaja . Ta on pälvinud kogukonna lugupidamise, mis motiveerib inimesi osalema üritustel, ringide töös ja ühistegevuses. Läbi tegude on rikastunud kohalik kultuuriruum. Aasta kultuurihoidja on kohalikus elus edasiviiv jõud, kelle panus on mõõdetav läbi konkreetsete tegevuste.

Aasta kultuuriedendajad

  • Kai Kanarik, Järva Valla Kultuurikeskuse kunstiline juht

  • Tiia Kontus, Järvamaa Rahvarõiva Nõuandekoda nõustaja

Aasta kultuurielu edendaja paistab silma tegevusega, mis on leidnud laiemat kandepinda maakondlikul ja/või vabariiklikul tasandil, määratledes ennast Järvamaa taustaga. Tema tegevuste kaudu on kaasatud kohalikud elanikud, loodud on kogukonda arendavad väärtused. Eesmärgiks on inimeste kultuuriteadlikkuse tõstmine ja silmaringi laiendamine.

Parim kollektiiv

  • Paide Hammerbecki Põhikooli rahvatantsurühm "Siuh ja Viuh"

  • Pilipenkode perebänd

  • Arhailised Mehed

Parim kollektiiv on silma paistnud oma loomingulise tegevusega nii kohalikul tasandil kui ka laiemalt. Süstemaatiline teadmiste ja oskuste arendamine on andnud kollektiivile konkurentsivõimelise taseme nii maakondlikul kui ka vabariiklikul tasandil. Osalemine maakondlikel ja/või vabariiklikel konkurssidel on toonud kollektiivile auhinnalise koha.

Tagasi üles