Päästeamet: peamine traagiliste õnnetuste põhjus on joove

Päästeautod. Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

Möödunud aasta tähendas päästeametile rekordiliselt vähe tulekahjusid ning neis ka hukkus inimesi vähem kui kunagi varem. Samal ajal said tehtud mitmed olulised elanikkonnakaitse tegevused: enam kui 500 000 kodusse jõudis kriisikäitumise juhendtrükis ning vahefinišisse on jõudmas kaasaegse sireenivõrgustiku välja ehitamine.

2024. aastal said päästjad ja demineerijad 26 313 väljakutset, pääste- ja demineerimissündmuseid oli 11 883. Võrreldes viimaste aastatega on väljakutsete ja päästesündmuste arv mõne tuhande võrra väiksem. Demineerijad hävitasid 6622 lõhkekeha.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on päästeameti tehnilised võimekused ja töötingimused järjest paremad, küll teeb muret päästjate palk. „Viimase kahe aastaga oleme päästeameti võimekusse panustanud üle 62 miljoni euro ning järgmiseks kolmeks aastaks tagasime veel 13 miljonit eurot lisaraha. See kõik on suuresti seotud päästeameti viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud rolli ja vastutusega riigi kriisivalmiduses ja elanikkonnakaitses,“ ütles Läänemets.