/nginx/o/2022/11/21/14975670t1hcfa0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/19/15266065t1hf9ec.jpg)
2024. aastal tehtust on nii mõndagi meenutada ja jätkan juba traditsiooniks saanud aasta kokkuvõtte tegemist ning Järvamaa inimestele aru andmist.
Teenides kolmandat ametiaega Eesti riiki siseministrina, on mul eriliselt hea meel tõdeda, et kaitsekulutuste kõrval on mõistetud ka meie piiri- ja siseturvalisuse tähtsust. Kui pole tugevat tagalat ja Eesti inimestel turvatunnet, ei ole kasu ka rakettidest või laskemoonast.
Aegade suurim investeering siseturvalisusse
Eelmisel sügisel saigi heakskiidu ja rahastusotsuse kõigi aegade suurim sisejulgeolekusse panustamise plaan, 130 miljonit eurot. See tähendab, et ehitame idapiiri veelgi turvalisemaks ning tugevdame politsei, päästeameti ja häirekeskuse võimeid. Piirivalvurid saavad oma käsutusse tõsiseltvõetava relvastuse, nagu tankitõrje ja kuulipildujad, täiendame ka politsei eriüksuste relvastust ja varustust.
Idapiirile ehitame droonimüüri, mis tähendab drooniliikluse kontrolli alla saamist, lendavate pahalaste tuvastamise ja tõrjumise võimekuse loomist. Esimene etapp on siin juba algusegi saanud ja teises etapis rajame süsteemid, mis kahtlased droonid alla toovad. Droonimüüri laiendame ka riigi sees olevate oluliste riigikaitseobjektide ja lennujaamade ümbrusse.
Piiriturvalisuse kõige mõjusam kokkulepe on aga tuhandemehelise kriisireservi loomine politsei- ja piirivalve ameti juurde. Kahe pataljoni suurune reservväelastest koosnev üksus peab olema valmis piiriründeid tagasi tõrjuma, selle väljaõppe aeg on kolm aastat.
Läinud aastal alustasime ka kriisikoolitusi, millel on ambitsioonikas eesmärk: aastaks 2027 tahame saavutada olukorra, kus 40 protsenti elanikest on kriisiteadlikumad ja 25 protsenti elanikest kriisiks valmis ning et kõik kohalikud omavalitsused on saavutanud kriisivalmiduse baastaseme.
Järvamaa areneb
Siseministrina olen saanud teha ka Järvamaale olulisi otsuseid. Läinud aastal tähistasime vabatahtlike päästjate renoveeritud hoonet Järva-Jaanis, eluolu paranes vabatahtlikel ka Sõrandus, Väätsal ja Oisus. Töös on veel Imavere vabatahtlike uue komandohoone ehitus.
Eelmisel aastal said nii Türi kui Paide kutselised päästjad uue ja funktsionaalse komandohoone, milles on nüüdisaegsed puhke- ja koolitusruumid, piisavalt on lõpuks ruumi ka päästetehnikale. Päästjate töötingimuste parandamisse oleme seega kõvasti panustanud: Türi päästekomando hoonesse kolm miljonit ja Paide omasse kuus miljonit eurot.
Aasta lõpul ehitati valmis moodne Paide jalgpallihall, mille eest tasub kindlasti kiita kohaliku elu kirglikku eestvedajat Veiko Veskimäge – tema ettekujutus hallist on rohkem kui sport – see on (noorte) tervislik eluviis, turvalisem maakond, aga sellest kõigest võidab lõpuks ka kohalik majandus.
Seepärast polnud ka mulle vaja pikalt seletada halli ehitamiseks lisaraha, miljoni euro leidmise vajadust – tegime sellegi ära.
Nüüd on kindel, et läheb Mäo bussipeatuse ehituseks.Jah, bussid hakkavad Mäos peatuma. Projekti järgi oli kavas rajada uued peatused sel aastal, kuid lähemal tutvumisel ei sobinud meile Roosna-Alliku poolt tulijate parkimisplatsi kaugus. See oleks tähendanud kilomeetripikkust kõndimist teisel pool viadukti asuvasse bussipeatusse.
Ka lubatud uued rongid on kohal, mis sõidugraafikuid oluliselt tihendavad – katsesõidud käivad ja peagi näeme Elroni uusi ronge juba liinidel.
Nii rongid kui ka turvaline ja läbimõeldud bussipeatus toob tulemuse, et rohkemad inimesed pääsevad liikuma. See ei ole küsimus ainult tööle pääsemisest, vaid aitab sadadel inimestel säästa autole kuluvat raha ja kulutada seda pere muudeks vajadusteks. See võimaldab minna paremini arsti juurde ja kasutada muid kaugemal asuvaid teenuseid. Igal juhul parendab see Järvamaa inimeste eluolu.
Pensionid ja alampalk suurenevad
Paljud meist tunnevad omal nahal elukalliduse mõju. Selle peapõhjus on kõrge inflatsioon, mis tuleneb sellest, et ühena vähestest riikidena ei teinud Eesti kõrgete elektrihindade ajal ettevõtetele energiatoetusi. Tõusid toodete-teenuste hinnad, mis suurendas omakorda lõpphindu kõikjal.
Ent üks oluline leevendus, mille eest sotsiaaldemokraadid on seisnud, on alampalga kiirem tõus. Eelmisel aastal 13 protsenti, tänavu kaheksa protsenti, mis on kordi kiirem kui keskmine palgatõus.
Mitte kunagi Eesti ajaloos pole alampalk suhtena keskmisse palka olnud nii kõrge. Muidugimõista sellest ei jätku. Eesmärk ongi see, et kolme aasta pärast moodustaks alampalk 50 protsenti keskmisest palgast. Miinimumpalga tõus nügib üles palga ka neil, kes teenivad praegu 1000 või 1500 eurot kuus.
Ka pensionid tänavu tõusevad. Olen nimetanud meie erakonna valitsuse tasakaalustajaks, et kõik paremerakondade kärpe- ja külmutamismõtted teoks ei saaks. Näiteks veel suvel soovisid paremerakonnad tõsiselt pensione vähendada ja indekseerimise peatada.
Sotsiaaldemokraadid sellega nõus ei olnud, sest kõige suurem toimetulekuraskus on just üksi elavate pensionäride seas.
Niisiis seisame endiselt inimeste toimetuleku, ebavõrdsuse vähendamise ja regioonide arengu eest.