Ohtlik ja tüütuvõõrliik hävib visalt

Karuputke õisik võib paista ilus ja süütu, tegelikult tuleb Sosnovski karuputke taime puudutamisel arvestada kipituse, sügeluse, õhetuse, punetuse, valu, nahaturse ja villidega. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ja paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Foto: Sille Annuk

2019. aasta suvel kaardistas keskkonnaamet suure, tiheda ja tigeda karuputke võõrliikide koloonia Türi vallas asuva Kondioja nõlval. Kuna taimi oli nii palju, et üles kaevata neid ei jõutud ja herbitsiide veekogude läheduses kindlasti kasutada ei tohi, tuli ametil mõte katsetada Soome kolleegide meetodit – katta karuputketaimed biolaguneva geotekstiiliga.

Samuti tahtis keskkonnaamet järele proovida väidet, mille järgi peaks tekstiili kasutades suur osa seemneid pinnases kõdunema umbes viie aastaga. Tavatingimustes jagub idanemisvõimelisi seemneid pinnases kümneks aastaks või kauemgi.

2020. aasta aprillis kaetigi osa Kondiaoja nõlvast geotekstiiliga. Pärast paari suve hakati alal mõningaid lapikesi geotekstiilivabaks jätma, et näha, mis juhtub. Kui tihedas karuputke koloonias teisi taimi ei kasva, siis oli suur rõõm tõdeda, et juba aasta pärast hakkas kohalik taimestik paljale pinnale tagasi­ levima – nende hulgas kõrrelised, võililled, aga ka mets­maasikad.