Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

Jaanuari keskel startis kaks Järvamaa ekipaaži Ungari pealinnast Budapestist tuhandete kilomeetrite pikkusele seiklusrallile Euroopast Aafrikasse. Kaks ja pool nädalat kestnud seiklusega jõudsid mehed Gambias Banjulis asunud sihtkohta elu ja tervise juures, kuid kõike seda, mida nad ekstreemsel teekonnal nägid ja läbi elasid, annab veel tükk aega seedida.

Tänavu möödub 500 aastat vanima eestikeelse trükisõna ilmumisest ja selle tähistamiseks kuulutati jaanuaris avatuks eesti raamatu aasta. 1525. aastal tuli Saksamaal trükipressi alt teos, arvatavasti Martin Lutheri missa tõlge, mis sisaldas tõenäoliselt eesti- ja lätikeelseid tekste. Teel Eesti poole teos arestiti ja siia see ilmselt ei jõudnudki. Ka pole trükisest säilinud ühtegi eksemplari­, kuid selles, et just nende kaante vahel oli esimene teadaolev eestikeelne trükitekst, on teadlased üsna kindlad. Et teada saada, kas ka Järvamaa muuseumi kogudes võib varjul olla­ mõni eriti vana ja haruldane eesti­keelne trükis, on mõistlik uurida seda Järvamaa­ muuseumi teadusjuhilt Ründo­ Mültsilt. Sest kui keegi muuseumi arhiivis peituvast ning vanadest raamatutest midagi teab, siis on see just nimelt bibliofiilist teadusjuht. Nii polegi imestada, kui Mülts teatab justkui muuseas, et muuseumi kogudes peitub nii mõndagi ja tema erakogus on esimene eestikeelne piibel. «Üht-teist põnevat on veel, otsisin juba arhiivist välja,» märgib ta.

Aravete kooli park on üks Järvamaa väärtuslikemaid loodus- ja kultuuri­pärandeid, mille juured ulatuvad sajandite taha. See pole pelgalt haljasala, vaid ajalooline ja ökoloogiline rikkus, mis on kujunenud mitme sajandi vältel ning mida on hoolikalt säilitatud. Pargi vanimad männid on teadlaste hinnangul umbes 250 aastat vanad, olles piirkonna ajaloo ja looduskeskkonna arengu elavad tunnistajad. Praegu on pargis alles 31 sellist mändi.

Kui Türilt pärit muusik ja kirjamees Jaan Pehk eelmise suve teises pooles koos oma hea sõbra näitleja Märt Avandiga ühisele kontserdituurile «Laule ja muinasjutte» läks, kergitas nii mõnigi kulmu. Kaks täiskasvanud meest ja räägivad muinasjutte? Kes seda kuulata tahab? Õnneks oli kulmukergitajaid kordades vähem kui neid, kes soovisid kahe sõbra esituses muinasjutte ja nende vahele pikitud laule kuulata. Nüüd on Jaan Pehkil neile, kes mullusuvistele muhedatele kontsertidele ei jõudnud, edastada rõõmusõnum: valmimas on muinasjuturaamat «Saja õhtu lood», kus on paljud needsamad muhedad lood sees.