Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Presidendiproua rõivakomplektis leidub mitu vihjet järvamaistele juurtele. President Alar Karis ja tema abikaasa Sirje Karis võõrustasid 24. veebruaril Eesti 107. sünnipäeva puhul külalisi Estonia kontserdimajas olnud pidulikul vastuvõtul. Nagu ikka, pälvis moehuviliste tähelepanu presidendiproua kleit ja sellega sobitatud ehted. Moelooja Lilli Jahilo tehtud kleidist ja sõbast koosnev kreemikasvalge komplekt teenis palju imetlust ja komplimente. Õlasalli äärepits on saanud inspiratsiooni Järvamaa niplispitsidest ning selle on heegelpitsiks tõlgendanud heegeldamise ja varraskudumite mustrite looja­ Ruta Tännav. Muster on valitud põhjusel, et Sirje Karise juured ulatuvad Järvamaale – tema isa on pärit Järva-Madiselt Saueaugu talust.

* Nii nagu kogu Eestis, vähenes eelmisel aastal ka Järvamaal politseile tehtud väljakutsete arv. Võib kahtluseta öelda, et Järvamaa on endiselt üks turvalisimaid maakondi. Mis ei tähenda, et murekohti poleks. Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse juht Alar Smirnov­ selgitas, et vähenes kõikide kiirustega reageerimist nõudvate väljakutsete arv, nagu alfa (pole aegkriitiline, näiteks midagi on lõhutud), bravo kui ka charlie (kiirreageerimine, kellegi elu või tervis võib olla ohus).

* Haridus- ja teadusministeerium on saatnud kutsehariduskoolidele esmase märguande, millistel erialadel tuleks vastuvõttu vähendada ja millistel suurendada. Oma korrektuure erialadesse teeb ka Järvamaa kutsehariduskeskus. Järvamaa kutseharidus­keskuse direktor Rein Oselin ütles ministeeriumi plaani kohta, et kutsehariduse ülesanne ongi tööjõuturule oskustega inimesi koolitada. «Seega ajab ministeerium õiget asja, sest koolid täidavad riigi tellimust ja riik saab oma tellimuse tööjõuturult,» selgitas ta. «Selline tööjõuturu olukorra ülevaatamine peaks olema muidugi pidev.»

* Järva vallas Roosna külas elavad Marianne Metssoon ja Mikk Kivila ütlevad, et kui nende naabrusse kerkivad tuulikud, kolivad nad kodust ära. Ambla peatänav on esmaspäeva õhtul nii vaikne, et võiks kuulda nõela kukkumist. Hinge­listki ei liigu, sebimine käib hoopis mujal. Kohalikku rahva­majja on Marianne ja Miku kutse peale tulnud tuulikuteteemalist info­tundi kuulama veerand­sada inimest­. Plaani järgi võiks lähitulevikus Järva vallas tuult püüda kuni 109 tuulikut, Roosna 36 tuugenit ümbritseksid küla kolmest ilmakaarest. See on visandatud ka maketil, mis näitab kodu­omanikele kolmemõõtmeliselt, kui kaugel asuksid tuulikud nende majast.

* Et piparkoogitainas ilmub poeriiulitele juba paar kuud enne jõuluaega, ei pane enam ammu imestama. Samamoodi ei pane imestama seegi, et esimesed vastlakuklid võis tänavu poekorvi tõsta juba jaanuaris, kuigi vastlaliuni oli siis veel kolm kuud aega. Riiulid tühjenesid kuklitest kaupluses jaanuariski. Nii läheb see märtsini välja, vahepeal keegi isu kuklitest täis ei saa ja kui õige päev käes, ei jää ka siis vahukooremütsiga kuklid söömata. Kuidas ja millal aga kuklid end traditsiooniliste eestimaiste vastlatoitude – hernesupi ja seajalgade kõrval aukohale pressisid­?