Järvamaa elanike säästmisvõimekus langeb

Rahakott. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Koguni 91 protsenti Järvamaa inimestest on viimasel kahel aastal tajunud säästmisvõimekuse langust, selgub LHV tellitud Norstati uuringust. Oluliselt vähem suudab võrreldes varasemaga kõrvale panna 55 protsenti Järvamaa elanikest.

“Eriti tugevalt mõjutab säästmisvõimekuse langus madalama sissetulekuga inimesi,” ütles LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Ühtlasi tõi uuring esile erinevused vanuserühmade vahel - mida eakam on inimene, seda teravamalt on hakanud rahakott pitsitama. “Vanematega koos elavate noorte kulutused on üsna madalad. Lastega pered kogevad seevastu väljaminekute hüppelist kasvu ja pensionäride toimetulek on iseäranis keeruline,” sõnas Janson.

Hoolimata vanusest on säästud rahalise turvatunde vundament. Üldine soovitus on luua meelerahufond, millest saab vajadusel katta oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. Jansoni sõnul avaldab elukalliduse tempokas kasv leibkondade säästmisvõimekusele küll olulist survet, kuid rahaline puhver on ootamatustega toimetulekuks hädavajalik. “Loomulikult on iga inimese võimalused ja eesmärgid erinevad, kuid säästmisega pole kunagi hilja alustada,” toonitas Janson. Küll on aeg investori suurim sõber ehk mida varem alustada, seda kauem saab raha inimese heaks töötada. “Tänu liitintressile võib isegi väikeste summade investeerimine pika perioodi vältel luua märkimisväärse portfelli. Kõige olulisem on alustada ja olla järjepidev,” ütles Janson.