Panga silmis Järvamaa põllumaad polegi hinnatipud

Kapitalirenti toimib müügi-tagasirendi põhimõttel. Tehinguga müüb ettevõtja MES-ile põllumaa ning kasutab seda sihtasutuse rendilepingu alusel edasi. Foto: Mailiis Ollino

Värske Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmetel on viimase 15 aasta jooksul põllumaa hinnad märkimisväärselt kasvanud. Selle tulemusena on küll suurenenud varade väärtus, kuid varade tootlikkus ei ole kasvanud samas mahus. Möödunud aastal vaibus ka põllumaa hinnakasv. Kas ees terendab langusperiood?

Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus kirjutab, et kui arvutada kokku viimase kolme aasta haritava maa hinna tõus, siis on see enam kui 55%. Eriline hüpe põllumaa hindades toimus 2022. ja 2023. aastal, mil maa hinnad tõusid vastavalt ligi 25% ja 23%. Kui 2021. aastal oli haritava maa hind Eestis keskmiselt 4140 €/ha, siis 2022. aastal 5160 €/ha ning 2023. aastal 6345 €/ha. 2024. aastal oli haritava maa hind aga 6430 €/ha, mis võrreldes 2023. aastaga näitab vaid 1,3% tõusu ehk sisuliselt hinnatõusu peatumist.

Kuivõrd maa hinnatõus on olnud väga suur, siis on laenukoormus põhivara vastu aasta-aastalt vähenenud. Kui 15 aastat tagasi moodustas laen 75% põhivara väärtusest, mis on sektori mõistes suhteliselt ülemine piir, siis praegu on see 60%, mis näitab, et varade väärtus kasvab, laenu suhe aga väheneb. Põllumaa hinnatõus on küll suurendanud varade väärtust, kuid varade tootlikkus ei ole samas mahus suurenenud.