Kogukonnad kardavad mõrvari järgmist käiku

Aleksander käib tihti võõrastes hoovides luusimas. Teda ei peata aiad ega muud tõkestusvahendid. Kui küsida, miks ta võõral territooriumil viibib, vastab ta segaselt ja viib jutu mujale. Tihti küsib ta suitsu, alkoholi ja raha. Foto: Erakogu

Viimastel aastatel on valitsus rakendanud meetmeid, mis on oluliselt vähendanud vangide arvu. Justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaate järgi oli aasta lõpus vanglates ja arestimajades 2073 inimest, mis tähendab, et viimase kümne aasta jooksul on neid seal ligi 1300 vähemaks jäänud.

See on osaliselt saavutatud muude karistusviiside, nagu üldkasulik töö ja kriminaalhooldus, kasutamisega. Samas on kaalutud võimalust rentida vabaks jäänud vanglakohti välisriikidele, näiteks Suur­britanniale, mille vanglad on ülerahvastatud.

Need arengud on tekitanud muret, et enne tähtaega vabastatud või alternatiivkaristusi kandvad isikud võivad kujutada ohtu kogukondadele, eriti kui nad ei saa järelevalvet ega tuge.

Inimesed on sunnitud elama hirmu all

Järva Teataja on kirjutanud Järva­ vallas viimase aasta jooksul ringi liikunud Aleksandrist, kelle lähimineviku tegude hulka kuulub inimeselt elu võtmine. 2014. aastal sooritas ta Metsla külas külmaverelise mõrva.

Aleksander vabanes vanglast ja nüüdseks on selge, et ta naudib kogukondade hirmutamist. Ta on Järva Teatajale öelnud, et tema peas on hääled, mis sunnivad teda tegutsema.

Samuti on Aleksander jaganud oma teadmisi satelliitide­ kohta, mis üritavat inimeste mõtteid lugeda. Ta on välja kutsunud päästeameti, sest Tapa­ sõjaväelinnakus olevad satelliidid eritavat mürgiseid gaase, millega üritatakse inim­konda ohjata.

Põhja-Järva kooli Albu õppekohas hirmutas Aleksander õpilasi ja õpetajaid. Olles tarvitanud alkoholi, muutus ta agressiivseks, lõhkus rahvamaja uksi, mille tõttu viidi seal olnud lapsed ohutusse kohta. Kooli direktori Annika Orula sõnul tegutsesid töötajad varem välja töötatud kriisiplaani järgi.

Pärast seda vahejuhtumit kolis Aleksander Amblasse. Kohalikud elanikud on Aleksandri ja tema tegevustega tuttavad juba varasemast ajast.

Pärast tema Amblasse tagasi kolimist hakkasid ümberkaudsed asutused tegutsema kriisiplaani alusel: koolimaja ja lasteaia uksed on lukus, inimesed lukustavad oma koduuksi mistahes juhul, hoovid on lukus, kultuurimajja saab siseneda üksnes uksekella helistades. Inimesed elavad pidevas hirmus ja on väga valvsad. Kohalike sõnul on igapäevaelu täielikult häiritud.

Amblas on ainult üks kauplus, Meie toidukaubad. See tähendab, et poes käivad paljud ümbruskaudsed inimesed iga päev. Nii tegi seda ka läbisõidul olnud noor ema. Pärast poeskäiku märkas naine parklas kahtlase olekuga meest ja otsustas kiirendada sammu autoni.

Naine oli teadlik Aleksandri­ olemasolust lähikogukondades ja tundis ta ära. Pärast seda, kui naine oli ruttu oma sisseostud autosse visanud, märkas ta seda­sama meest oma selja taga seismas. «Ta seisis mulle üsna ähvardavalt lähedal ning olin justkui auto ja autoukse vahel kinni,» ütles naine.

Aleksander nõudis naiselt raha, kuid naine sõnas, et tal ei ole sularaha. «Siis mine osta mulle poest kaardiga,» käskis ta.

Naise ainuke mõte oli saada Aleksandrist kiiresti lahti. «Leppisin olukorraga ja läksin koos temaga poodi, kust ta valis endale ühe pooleliit­rise viina, Vana Tallinna ja paki präänikuid. Kassas läks arve seitseteist eurot,» lausus ta.

​Samal ajal kui Aleksander kaupa letilt kokku korjas, põgenes naine poest, jooksis parklasse ja lahkus kiiresti Amblast. «Enam ma küll Amblasse poodi ei lähe! Võtku see seitseteist eurot, aga vähemalt jäi mul elu sisse ja minu vara on korras,» lausus ta.

Peale Meie kaupluse on Aleksander igapäevakäija ka kohalikus söögikohas Kirsimari, mis toitlustab paljusid ümbruskonna​ asutusi ja inimesi. Lisaks saavad kehakinnitust Amblast läbi sõitvad inimesed.

Aleksander hoiab hirmu all Kirsimari klienditeenindajaid, lubades neid ükshaaval lahti lasta, ega jäta tülitamata ka Kirsimaris einestajaid. «Selline käitumine ei ole normaalne ega tolereeritav! Ta on tihti silmanähtavalt alkoholijoobes. Viimasel ajal ei olegi ma enam Krisimaris söömas käinud, lihtsalt ei soovi sekeldusi selle isikuga. Ei ole meeldiv, kui keegi käib üsna agressiivsel toonil sinu käest raha, alkoholi või suitsu nõudmas,» lausus Aleksandri­ järjekordne ohver.

Lisaks inimeste tüütamisele on Aleksander hakanud katsuma parklas seisvate autode uksi­. Kinnitamata andmetel on ta ka autodele jooni tõmmanud ja seega rikkunud inimeste vara.

Aleksander tegutses aktiivselt kogukonnas ka naistepäeval, 8. märtsil. Järva Teataja repor­teri sõnul häiris ta poes olnud inimesi, mille peale Kirsimari üks omanikest, Meelis Kirsi, ta viisakalt välja viskas.

Selle peale otsustas Aleksander panna käed külge Kirsi varale ja tõmbas maja küljes oleva piksevarda seinast lahti. Kohalikud elanikud nägid seda ja kogunes salk inimesi, kes olukorda jälgisid.

Kirsimari omanik ja Aleksander lahendasid sõnade vahendusel erimeelsusi parklas ja olukord filmiti võimalike pretensioonide esitamiseks üles. Kuna kogukonna rahvas pani toetuseks seljad kokku, kõndis Aleksander Kirsimari parklast minema ja kadus vaateväljast.

​Ambla Maarja koguduse õpetaja­ Tõnu Linnasmäe sattus hiljuti samuti ebameeldivasse olu­korda Aleksandriga, kes on viimasel ajal kiriku juures eriti agaralt tegutsenud­.​

Linnasmäe selgitusel kaevas Aleksander 25. veebruaril kiriku kõrvale meetrisügavuse augu, pidades seda vanaks lubjaauguks, mida olevat kunagi kasutatud kiriku seinte parandamiseks.

Peale selle hakkas Aleksander advendiajal kirikus asju ümber tõstma ning püüdis ronida altari tagant üles, et parandada ristil mitte põlevaid pirne. «Kui ma tema peale häält tõstsin, ronis ta alla tagasi, kuid ka tema hakkas minu peale häält tõstma,» meenutas Linnasmäe.

Kuigi vaidlused ja ebameeldivad kohtumised olid kestnud pikemat aega, üritas Tõnu Linnasmäe­ Aleksandrit lepitada, kutsudes ta Kirsimarisse sööma. «Selliseid ühiseid sööminguid oli kolm, kuid hiljem, kui tema tausta guugeldasin, sain ehmatuse osaliseks ja mõistsin, et targem on temaga mitte vaielda, vaid vajadusel politsei kutsuda­,» lausus ta.

Linnasmäe ütlust mööda muutub Aleksander eriti aktiivseks pärast igakuist toetuste laekumist, kui on alkoholi ostnud. Selle kuu alguses tuli ta jälle kiriku juurde ja esitas Linnasmäele­ süüdistaval toonil küsimusi tema töö ja tegevuse kohta. «Külamehed, kes möödusid, kuulsid vestlust ja tulid minu heaolu pärast muret tundma. Kuna olukord muutus provokatiivseks ja agressiivseks, otsustas üks appi tulnud meestest, et kõige õigem on kohale kutsuda politsei,» lausus Linnasmäe.

Politseinikud hindasid olukorda ja leidsid, et Aleksander ei ole kogukonnale otseselt ohtlik. Tõnu Linnasmäe tunneb aga sügavat muret kohaliku elu turvalisuse pärast. «Ambla on hetkel katki – inimesed elavad ja töötavad lukustatud uste taga ning hirm on saanud osaks meie igapäevaelust,» ütles ta.

Augu kohta, mille ta kiriku kõrvale kaevas, on Aleksander öelnud, et see on Ambla koguduseõpetajale «täpselt paras».

Kultuurimälestist kaitseb seadus

Ambla kirik, kirikuaed ja kalmistu on riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised. «Muinsuskaitseseadusest tulenevalt kehtivad seal ranged reeglid, mille järgi tuleb igasugused kaevetööd nii mälestisel kui selle kaitsevööndis muinsuskaitseametiga kooskõlastada,» ütles muinsuskaitseameti kommunikatsioonispetsialist Karoliine Sammal.

Sammal lisas, et kaevetööde tegemiseks Ambla kirikuaias pole keegi luba taotlenud, mistõttu on see ebaseaduslik tegevus.

Selliste rikkumiste korral tuleb hinnata, millises ulatuses kaitstavat väärtust on kahjustatud. «Ametil on võimalik algatada väärteomenetlus muinsuskaitseseaduse paragrahvi 83 või 85 alusel kaevetööde tegemise eest ilma loata. Samuti tuleb arvesse võtta arheoloogilise kultuurkihi teadliku rikkumise aspekti,» selgitas Sammal.

Ta lisas, et kõige otstarbekam on esitada politsei- ja piirivalveametile süüteoteade kultuurimälestise rikkumise kohta, et hinnata kriminaalmenetluse algatamise vajadust.

Varasemaid juhtumeid, kus Ambla kiriku ja surnuaia territooriumil oleks loata kaevatud, ametil teada ei ole. «Selliseid juhtumeid tuleb harva et te. Peamiselt on probleemiks kalmistult varastatud metallist hauatähised või kaevetööde kogemata kooskõlastamata jätmine,» selgitas­ Sammal.

Muinsuskaitseseaduse järgi on igaüks kohustatud hoiduma tegevustest, mis võivad mälestist ohustada või kahjustada. «Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik peab viivitamatult teavitama ametit, kui avastatakse mälestist kahjustav tegevus,» ütles Sammal.

Sellest lähtuvalt peaksid kirik ja kohalik omavalitsus edastama info rikkumistest muinsuskaitseametile. «Tegemist on pigem erandjuhuga, sest enamasti on kalmistute eeskirjad välja prinditud ja teadetetahvlitel olemas, ning inimeste tegevus kalmistul piirdub oma lähedaste hauaplatsi hooldamisega,» tõdes Sammal.

Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik tegi kohapeal paikvaatluse ja hindas kahjusid. «Edasine samm on, et vallavalitsus esitab politseile avalvduse mälestise rikkumise kohta,» sõnas Sammal. Kui keegi näeb kahtlast tegevust kiriku või surnuaia alal, soovitas Sammal kindlasti helistada numbril 112.

Kokkuvõtteks

Põhja-Järva valla kogukonnad seisavad silmitsi tõsise probleemiga, mille lahendamine nõuab ametkondade, kohalike elanike ja õiguskaitseorganite ühist tegutsemist.

Kuigi politsei, omavalitsus ja sotsiaalteenistused on astunud samme olukorra lahendamiseks, pole seni suudetud tagada kogukonna turvalisust.

Kohalikud elanikud on oma kodudes ja avalikes kohtades valvsad ning elavad pidevas hirmus, kartes, et Aleksandri vägivaldne minevik võib saada traagilise jätku. Kogukond loodab, et ametkondade sekkumine aitab ära hoida järjekordse tragöödia ega pea järgmiseks sekkuma kohtumeditsiin, vaid leitakse lahendus enne, kui keegi oma elu Aleksandrile kaotab.