Kogukonnad kardavad mõrvari järgmist käiku

Aleksander käib tihti võõrastes hoovides luusimas. Teda ei peata aiad ega muud tõkestusvahendid. Kui küsida, miks ta võõral territooriumil viibib, vastab ta segaselt ja viib jutu mujale. Tihti küsib ta suitsu, alkoholi ja raha. Foto: Erakogu

Viimastel aastatel on valitsus rakendanud meetmeid, mis on oluliselt vähendanud vangide arvu. Justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaate järgi oli aasta lõpus vanglates ja arestimajades 2073 inimest, mis tähendab, et viimase kümne aasta jooksul on neid seal ligi 1300 vähemaks jäänud.

See on osaliselt saavutatud muude karistusviiside, nagu üldkasulik töö ja kriminaalhooldus, kasutamisega. Samas on kaalutud võimalust rentida vabaks jäänud vanglakohti välisriikidele, näiteks Suur­britanniale, mille vanglad on ülerahvastatud.

Need arengud on tekitanud muret, et enne tähtaega vabastatud või alternatiivkaristusi kandvad isikud võivad kujutada ohtu kogukondadele, eriti kui nad ei saa järelevalvet ega tuge.