Marjamüügiäri laieneb automaatidesse

• Esimesed ja erilised automaadid, kus kaupa ei kukutata
• Esmalt Paides, nüüd ka Türil
• Maasikad ja mustikad ei jää ainsaks

Marjamüügiautomaatidega tegeleva BerryMarketi OÜ eestvedajal Siim Kütil on viimasel ajal olnud kiire. Kui aegu tagasi oli tal töös kolm automaati Viljandis, siis nüüd on ettevõte laienenud lühikese ajaga nii Järva- kui ka Pärnumaale.

Kuu alguses oli Kütil töös viis marjamüügiautomaati: kolm Viljandis, üks Paides ja üks Paikusel. «Mõte laieneda tekkis kohe, kui masinad said Viljandis positiivse vastuvõtu, seega juba 2023. aastal,» lausus ta. «Järvamaa on logistiliselt sobiv koht ja väikelinnad on mulle alati meeldinud. Inimesed on vastuvõtlikumad ja tunnevad huvi uute lahenduste vastu.»

Kolme maakonna ja viie automaatiga laiendus ei piirdu, sest Kütt otsib Paides kohta ka teisele marjamüügiautomaa­dile ning hoiab pilku peal naaberlinnal Türil.

Märtsi keskpaigast ongi kevadpealinna müügiautomaat kohal.

Türi müügiautomaadist teavitavad reklaamid. Foto: Erakogu

Mida marjamüügiautomaat endast üldse kujutab?

Siim Küti ütlust mööda on marjamüügiautomaat idee poolest nagu tavaline müügiautomaat, kuid marjade müügi tarvis on neis Küti selgitusel lift, mis läheb riiuli juurde kaubale järele, mitte ei kukuta toodet riiulilt alla. Lisaks on automaadil puutetundlik ekraan, mille pealt inimene endale sobiva toote valib, ning marjad jõuavad ostjani kolme nupu­vajutusega.

Sellistes müügiautomaatides on marju saada ööpäev ringi, kaup on steriilselt klaasi taga ja jahutatud olekus. «Enam pole vahet, mis ajal tööpäeva lõpetad ning kas turg või poed on lahti, ei pea päeva lõpus närtsinud marju müügiletilt ostma,» lausus­ Kütt.

Samuti vajab ettevõte müügitööks kordades vähem tööjõudu, sest üks inimene suudab hallata mitut müügikohta. «Ka on automaatidega võimalus laieneda kohtadesse, kus on küll nõudlust, kuid mitte piisavalt, et müüjat palgal hoida,» ütles Kütt.

Automaadid on Küti selgitusel uudne lahendus, ta ütleks isegi, et revolutsioon marja­äris. «See on ka inimestele uus ja huvitav ning kutsub neid uudistama,» märkis­ ta.

Marjamüügiautomaatide miinuseks peab Kütt asjaolu, et tegemist on siiski tehnikaga, mis kipub aeg-ajalt streikima. Siis tuleb kasvõi öösel kell kolm minna remontima, et hommikuks masin töötaks. «Häid, elektriühendusega asukohti müügiautomaadi paigaldamiseks on raske leida ja inimesed ei ole veel harjunud, et marju saab osta mujalt kui varem välja kujunenud müügikohtadest,» arutles Kütt. «Inimesele on võib olla miinuseks see, et ta ei saa karpe katsuda ja neid lähedalt vaadata, vaid peab meid usaldama, et saab kvaliteetsed marjad.»

Teatavasti on marjamüük vägagi hooajaline. Nii on Paide­ automaadis praegu Kreeka maasikad ja Maroko kultuurmustikad. Vastavalt hooajale lisanduvad murelid, herned ja vaarikad. «Kodumaine kaupki on meie automaatides olemas kohe, kui saadavus tekib,» lisas­ Kütt.

Siim Küti sõnul on marjamüügiautomaadid praegustes asukohtades hästi omaks võetud. «Tundub, et kõige rohkem sobivad ikka linna sissesõidukohad, kus saab varahommikul või õhtul hilja veel marju osta,» lausus ta. «Meie hittkaup on ikka maasikas. Suurem ostmine on pigem õhtusel ajal pärast kell 16. Peamised ostjad on möödasõitjad, sest oleme sihtinud oma tegevuse just neile.»

Paide müügiautomaat asub linna sissesõidul Tallinna tänava ääres Järvamaa kutsehariduskeskuse vahetus läheduses. Foto: Erakogu

Marjamüügiautomaate hoiab töös Kütt koos abilisega. «Mahu kasvades tuleb kindlasti inimesi tööle võtta,» märkis ta.

Siim Küti ettevõtlusteekond algas aastaid tagasi hoopis kukeseentest ja seda täiesti juhuslikult. «Sõber ütles,et lähme Põlvamaa metsa seeni korjama. Mina olen juht ja nemad korjavad. Kuna oli põuaaeg ja seened olid kallid, siis tundus hea mõte, kuid metsast me ühtegi seent ei leidnud,» meenutas ta. «Mina alla ei andnud ja proovisin kohalikelt kokkuostu, mis andis esimesed teadmised ja kogemused ettevõtlusest.»

Paar hooaega seeni ostes ja parklates neid maha müües jõudis Kütt järgmise soovituseni hoopis maasikatega kaubelda. Mõeldud, tehtud. Maasikas tundus tõesti selline kaup, mida inimesed rohkem vajasid. «Sealt edasi on äri järjest suurenenud. Alustasin sõbra vanaemalt laenatud ja kataloogist tellitud köögikaaluga ning nüüd olen jõudnud müügiautomaatideni,» ütles ta.

Esimesi marju müüski Kütt aegu tagasi Paide turul ja Maksimarketi ees. «Seal sai käia mitu aastat marju müümas, kuniks ükskord tekkis julgus suuremale turule proovima minna,» ütles ta.

Inimene versus masin

Siim Kütt sõnas, et üks põhjus marjamüügiautomaatidega tegelema hakata oli ka asjaolu, et töötajaid on üha raskem leida.

«Müüjaid leida ei ole keeruline, kuid et teda välja koolitada ja hoida, see on keerulisem. Nutitelefon on tänapäeval häving müügilettidele, sest istutakse leti taga peadpidi telefonis ja sellise müügileti juurde ei taha keegi minna,» lausus ta. «Letimüük on müüjale ka üpris nüri, kui ei ole just väga suure käidavusega koht, ja passimist on palju. Sellistesse kohtadesse sobikski minu arvates müügiautomaat.» (JT)

Kuigi võiks arvata, et automaatide juurutamise ajastul on marjamüügiga tegelevate inimeste elu tunduvalt kergem kui aastaid tagasi, siis Küti sõnul see päris nii ei ole. «Marjadega kauplejate ja nende kasvatajate elu on väga pingeline, sest marjad on õrn kaup ning väga raske on ennustada, kuidas müük läheb,» selgitas ta. «Kui kartuli või muu toote paned õhtul lattu tagasi ja müüd järgmine päev edasi, siis marjad kaotavad välimuse ja maitse kiiresti, mis teeb nende müügiajaks kõige rohkem kaks päeva. Kui satuvad vihmased ilmad olema ja inimesed ei liigu, ongi sul käes hunnik marju, mis lähevad prügisse.»

Kütt lisas, et samuti on konkurents tihe, kaubanduskeskuste kohtadele on pea võimatu ligi pääseda ja summad, mis kohamaksuks maksta tuleb, on suured. «See on ka üks põhjus, miks otsisin marjade turustamiseks muid lahendusi ja jõudsin automaatideni,» märkis­ ta.

Elukallidus on päris suur. Küsimusele, kas inimesed ikka jaksavad marju osta ja väikemüüjad suurte poekettidega konkureerida, vastas Kütt, et tema suuri analüüse ei tee ja müügieesmärke ei sea.

«Marju tahavad inimesed alati olenemata olukorrast. Kui müüjal pole eesmärke, ootusi või lootusi, siis pole ka pettumust. Ostjad käivad ikka,» lausus ta. «Poekettidega me ei konkureeri, emad ei müü 24/7 ja nende fookus ei ole seatud ainult marjadele.»