Võta küpsist!

Foto: Jiri Hera/Shutterstock

Kaer, see peamiselt loomasöödaks kasvatav teravili, on end jõuliselt murdnud ka inimeste toidulauale. Kes siis ei armastaks kaerahelbeputru, müslit või kaerahelbeküpsiseid? Erinevalt nisust ei mõju kaer laastavalt ka vöökohale, hoiab südame korras ja on mitmel muul moel tervisele kasulik. 30. aprillil tähistame rahvus­vahelist kaerahelbe­küpsiste päeva. Tasub plaaditäis ahju pista!

Sobib õlleks, pudruks ja paljuks muuks

Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis esialgu umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta­ vanuseid kaeraterasid on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada. Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi.