In memoriam – Piret Rammo 6. juuli 1939 – 5. aprill 2025

Piret Rammo 6. juuli 1939 – 5. aprill 2025 Foto: Erakogu

Enne veel kui jõudis lõppu käesolev kooliaasta, lahkus igavikuteele eluaegne õpetaja ja koolijuht Piret Rammo. Olemata jäävad nüüd ta iga-aastased küsimised: kuidas kooliaasta läks?; mida uut olete ära teinud?; palju esimesse klassi lapsi tuleb?

Pireti huvi Laupa kooli tegemiste vastu ei raugenud: oli ta siia ju jätnud oma noorusaastad, kõik oma suured ja väiksemad õnnestumised 48 tööaasta jooksul.

Aga ka mured – mured selle pärast, kuidas koolil läheb. Veel ka siis, kui ta 2005. aasta sügisel pensionile jäi, valutas ta südant asjade pärast, mida oleks soovinud koolis ära teha ja korda ajada, kuid milleks enam ei jagunud aega.

Kuid veel ka ajal, kui ta end igapäevasest koolitööst lahti laskis, viis ta lõpule ühe oma unistuse: aastatel 2008-2010 oli ta projektijuht renoveerimistöödel, millega Laupa mõisakool remonditi 1,6 miljoni euro eest selliseks, nagu koolihoone praegugi välja näeb.

Piret sündis Viljandis. Tema lapsepõlv möödus Õisus. Koolis jõudis ta käia nii Ülemõisa algkoolis, Kuldre 7-klassilises koolis kui Viitina 7-klassilises koolis. 1957. aastal lõpetas ta Viljandi pedagoogilise kooli algklasside õpetajana. Tallinna pedagoogilise ülikooli diplomi sai ta juba õpetajaametis.

Ta oli kõigest 18-aastane, kui tuli Laupa kooli töökohta vaatama. Kas koristajaks, küsis toonane koolidirektor noorukest tütarlast uurides. Piret Kõuhkna sai muusika- ja algklassiõpetaja koha, hiljem lisandusid veel ajalootunnid. Aastatel 1970-1974 töötas ta õppealajuhatajana, andes jätkuvalt ajalugu. 1974. aasta sügisel määrati Rammo Laupa 8-klassilise kooli direktoriks. Sellel ametipostil töötas ta 31 aastat.

Mida kõike pidi (nais)direktor 1970ndatel tegema, et üht lagunevat mõisahoonet koolimajana hoida, teavad veel vaid vähesed. Õnneks on Piret Rammo oma mälestusi jäädvustanud raamatus «Lähe. Laupa mõisakooli lugu» (2007).

Mis on direktori roll koolis, selle sai ta enda sõnul selgeks esimeste koolijuhi-aastatega: luua õpetajatele ja lastele tingimused edukaks tööks ja kaitsta neid seal kus vaja.

Piret ei panustanud üksnes kooli: ajal, kui ta Laupale saabus, töötas koolimajas kohalik rahvamaja. Pireti juhatada jäid nais- ja meesansambel, ka tegi ta kaasa näitemängudes.

Laupa kooli juhtimise ja arendamise kõrval sai Piret Rammo hakkama veel ühe kunsttükiga: tema ideest lähtuvalt ja suuresti tema eestvedamisel loodi 1998. aastal Järvamaa mõisakoolide ühendus. Ikka selleks, et koos on lihtsam oma muresid lahendada ja endiste mõisahoonete jätkusuutlikkuse eest seista; samas ka üksteiselt õppida ja koostööd teha. Piret oli selle ühenduse juht kuni 2010. aastani.

Üle-eestiline mõisakoolide ühing tekkis alles siis, kui Järvamaa ühendus oli juba loodud.

Piret Rammole on annetatud Valgetähe 5. klassi orden. Ta on pälvinud Järvamaa vapimärgi, Türi valla kuldmärgi, saanud hariduse elutöö preemia.

Laupa kooli vilistlased paigaldasid 2015. aastal endisele direktorile Piret Rammole koolimaja ette parki mälestuspingi.

Nii oma arvukaid õpilasi kui kolleege meenutades jagus Piretil alati kiidu- ja tänusõnu. «Halb ununeb, hea jääb meelde,» lausus ta ise.

Enamasti nii ongi. Head igavikuteed sulle, Õpetaja!