Ambla kogukond seab samme Tapa poole

Amblalased on korduvalt avaldanud soovi liituda Tapa vallaga. 2018. aastal oli kultuurimajas rahvakoosolek, millest võttis osa üle poole­saja inimese. Kohati emotsionaalseks kiskunud koosoleku lõpus palus rahvas volikogult luba minna koju, mis nende meelest on Tapa vald. Foto: Dmitri Kotjuh

Seitse aastat tagasi 2018. aastal peetud rahvakoosolekutel avaldasid Ambla ja Käravete inimesed tugevat soovi liituda Tapa vallaga. Peapõhjus oli tihe igapäevaseotus Tapaga, kus nad käivad tööl, koolis ja arsti juures.

Probleem polnud Järva valla teenustes, vaid tunnetuses, et nende elu on seotud just Tapaga­. Toetuseks kogunes ligi 500 allkirja lootusega, et Järva vallavolikogu võtab teema arutada.

Teatud osa Ambla elanikest on Tapa valla alla kuuluda tahtnud aastakümneid. Tapa­ linnajuhid tegid omakorda 2003. aastal ühinemisettepaneku Lehtse­, Ambla ja Saksi vallale. 2012. aastal tegi Tapa vallavolikogu taaskord ettepaneku alustada läbirääkimisi Ambla ja Aegviidu vallaga võimaliku ühine­mise asjus.

2014. aastal teatasid Ambla­ kandi inimesed soovist liituda Tapa vallaga, andes teada, et nende tahe Ambla vallast lahkuda on kindel.

Aasta on 2025 ja osa Ambla kogukonnast peab ikka plaani liituda Tapa vallaga. Nii-öelda viimaseks tilgaks karikas kujunes Järva vallavolikogu 27. märtsi istungil langetatud otsus sulgeda Ambla kool. Mõne aasta eest otsustas sama volikogu muuta haridusreformi käigus Ambla kooli kuueklassiliseks.

Juba sel hetkel olid kohalikud kindla teadmise juures, et üsna pea kool viisil või teisel suletakse, ning osa lastevanemaid on viinud oma lapsed juba eos ümberkaudsetesse koolidesse, et vältida emotsionaalseid pingeid nii lastes kui iseendis.

Sel korral on liikumise eestvedajaks Ambla kogukond, kes on hakanud arutama võimalust liituda Tapa vallaga, et säilitada piirkonnas lasteaed ja alghariduse andmine.

Arutelude keskmes on mure Ambla kooli tuleviku pärast Järva­ vallas, kus järjestikused asutuste ümbersuunamised ja sulgemised on tekitanud rahulolematust. «Eesmärk on säilitada Amblas lasteaed ja alghariduse andmine ning selle eest võidelda isegi juhul, kui selleks on vaja liituda Tapa vallaga,» ütles kogukonna üks eestvedajatest, Marti Kuusemets.

Arvamusi jagub. Marti Kuusemetsa­ hinnangul võiks Tapa vallaga liitumine tuua piirkonda rohkem lapsi ja tugevdada sellega nii kooli kui ka lasteaia püsimajäämist. Teisalt on kahtlusi, kas Tapa vald on valmis sellist lisakohustust võtma.

«Raske uskuda, et Tapa vald kooli alles jätab,» märkis kogukonna liige Lenno Kütismaa, lisades, et koostöövõimalusi Tapa­ vallaga on rohkem kui nii-öelda laialivalguva Järva­ vallaga.

Kogukonna kriitika Järva­ valla kohta on olnud terav. Marianne­ Metssoon juhtis tähelepanu asjaolule, et vallavalitsus võtab laenu Koeru ujula projekteerimiseks. «Peame Ambla piirkonnana kinni maksma nii Koeru ujula kui ka muusikakooli toetuse,» sõnas ta.

Ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus Amblas on jäänud kogukonna hinnangul aastateks poolikuks.

Kogukond on hakanud koguma allkirju võimaliku liitumise toetuseks. Kuusemets rõhutas, et piirkonna liitumisel Tapa vallaga seatakse eeltingimuseks algkooli ja lasteaia säilimine vähemalt kümne aastat.

Kogukonnas käib aktiivne arutelu, kas ja kuidas on liitumine võimalik ning millised oleksid selle tulemused. Janek Melnik toonitas, et enne eda­siste sammude astumist tuleb esmalt selgeks teha, kas Tapa­ vald on üldse valmis Ambla piirkonda vastu võtma ja sellesse investeerima.

Järva vallavolikogu esimees Rait Pihelgas on amblalaste sooviga kuuluda Tapa valla alla silmitsi seisnud mitu korda. Pihelgas ütles, et sel korral ei ole ta kursis, miks Ambla inimesed soovivad Tapa vallaga liituda. «Kui tuleb inimeste algatus, siis volikogu peab seda arutama,» sõnas ta.

Pihlegas lisas, et kogukonna viimasest liitumissoovist saati on olukord muutunud. «Enam ei ole väike Ambla vald,» märkis ta.

Järva vallavanem Toomas Tammik ütles, et mõistab inimesi emotsionaalselt, kuid rõhutas, et vald pole Amblast loobunud. Tema sõnul tehakse kõik selleks, et säilitada Amblas tugev kogukondlik elu.

Tammik tõi näiteks tänavu ligi 400 000 euro suuruse investeeringu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusse (Jõgisoo küla liitmine Ambla alevikuga – toim). Investeeringu peamise maksumuse tasub Paide Vesi­ ning valla osalus moodustab 175 000 eurot.

Tammiku sõnul on see vallas­ prioriteet, sest vee kvaliteet muutub aasta-aastalt järjest aktuaalsemaks. Hea näide sellest on Jõgisoo projekt, mis näitab, et vald seisab oma elanike heaolu eest. Tammik usub, et kui veemajandusprobleemid on lahendatud, muutub Ambla alevik elujõulisemaks.

Lisaks rõhutas Tammik, et Ambla on Järva vallale väga oluline piirkond. Tapa valla koosseisu jäädes satuks Ambla pigem taaskord äärealale, samas kui Järva vallas püütakse piirkonda hoida tugevana.

Tammik rõhutas, et enne kui kaaluda valdade vahetust emotsioonide ajel, tuleks põhjalikult analüüsida mõlema omavalitsuse plusse ja miinuseid, sest probleemid on valdades sageli samad. Ambla kooli sulgemise kohta ütles Tammik, et see oli kogu vallavolikogule raske otsus.

Tapa vallavolikogu esimehe Maksim Butšenkovi sõnul pole Ambla liitumine Tapa vallaga uus idee, vaid arutelu on olnud päevakorral juba aastaid.

Butšenkov sõnas, et otseselt pole keegi liitumissoovi vastu olnud. Samas rõhutas ta, et enne otsuste tegemist tuleb põhjalikult analüüsida, kuidas ühinemine võiks toimida. «Minu suurim küsimus on, kuidas lahendada investeeringute jagamine uues, suuremas vallas. Sageli tunnevad inimesed, et nende piirkond jääb tähelepanuta,» arutles ta.

Butšenkovi selgitusel soovib Tapa vald olla ühtne ja sidus kogukond, kus kõik inimesed tunnevad end võrdselt väärtustatuna. Tema hinnangul on oluline, et enne võimalikku ühinemist peetaks arutelusid selle üle, kuidas liita mitte ainult haldusüksused, vaid ka inimesed ja nende huvid.

Butšenkov näeb Ambla liitumises selgeid eeliseid. Näiteks Ambla geograafiline lähedus Tapa­ linnale ja võimalus suurendada elanike arvu, mis omakorda mõjutab positiivselt investeeringuid ja valla eelarvet. «Ambla kontekstis oleks see hea lahendus, olles keskusele väga lähedal. Ka haridusreformi arutelude käigus märkasime, et osa lapsi juba õpib meie koolides,» lausus ta.

Küsimusele, kas läbirääkimisi Ambla kogukonna esindajatega on juba peetud, vastas Butšenkov, et teema on plaanis arutusele võtta koalitsiooni koosolekul. «Seisukohti on vara kujundada, aga kindlasti tuleb teemaga lähiajal tõsiselt tegeleda,» ütles ta.

Tapa vallavanem Riho Tell rõhutas, et omavalitsuste liitumine peab käima kogukonna selge soovi ja kohaliku võimu toetuse kaudu, mitte et üks vald nii-öelda hammustab tüki teisest vallast.

Tell peab tähtsaks koostööd valdade vahel. Võimaliku liitumise plussiks peab Tellgi rahvaarvu ja eelarve suurenemist, kuid on oluline süveneda ka Ambla kogukonna siseoludesse.

Et teema on niivõrd värske, pole Riho Tell Ambla kogukonna esindajatega kohtunud ega ka Amblat põhjalikumalt uurinud­.