Kutsekool hakkab andma kõrgtasemel gümnaasiumiharidust

Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin peab eesseisvaid muudatusi vajalikuks. Foto: Dmitri Kotjuh

• Kolmeaastased õpped muutuvad neljaaastasteks
• Üldainete maht suureneb oluliselt
• Ülejärgmisest õppeaastat saab õppima asuda jalgpalluri erialale

Alates uuest õppeaastast pikeneb Järvamaa kutsehariduskeskuses osa põhikoolijärgsete erialade õpe tavapäraselt kolmelt aastalt neljale aastale. Tegemist on kutsehariduse riikliku reformiga, mille eesmärk on muuta kutse­õpe konkurentsi­võimelisemaks ja atraktiivsemaks valikuks.

Õpiaeg pikeneb seoses sellega, et üldaineid, näiteks eesti keelt, matemaatikat ja võõrkeeli, lisandub õppekavasse oluliselt suuremas mahus. «Siis hakkavad ka meie õpilased riigieksameid 60 ja 70 punktile tegema,» loodab kooli direktor Rein Oselin.

Sügisel avab Järvamaa kutsehariduskeskus kolm uut põhikoolijärgset eriala: bio- ja keemiatööstuse tehnoloogiad, ehitustehnoloogiad ning logistika ja laokorraldus.

Nende statsionaarne õpe kestab neli aastat. Edaspidi hakkavad kõik kooli põhihariduse alusel õpitavad erialad nii kaua kestma.

Rein Oselini sõnul liigubki riik kutseharidust arendades sinnapoole, et õpilane saaks ametit õppides senisest parema gümnaasiumhariduse. «Kui praegu räägime kutsekeskharidusest, siis tulevikus rakenduslikust gümnaasiumiharidusest. Selles on põhimõtteline vahe: kui praegu õpib noor ametit ja saab selle kõrvalt keskhariduse, siis edaspidi saab õpilane gümnaasiumiga sarnase hariduse, lisaks ameti,» selgitas ta.

Neljale aastale ülemineku­ tingibki asjaolu, et üldaineid hakkavad õpilased oluliselt rohkem saama. Oselin sõnas, et näiteks kui praegu on põhikoolijärgsetel erialadel matemaatikatunde neli, siis alates uuest õppeaastast 12 nädalat.

Eesti keel läheb kuuelt nädalalt 14 nädala peale, rohkem tuleb loodus- ja sotsiaalaineid, samuti kehalist kasvatust.

Oselini selgitusel hakkab kutsekooli antava keskhari­duse maht olema võrdne praeguste gümnaasiumidega. «Meie õpe lihtsalt kestab aasta kauem, kuna ametit on ka vaja oman­dada,» lisas ta.

Teine oluline muudatus, mida reform puudutab, on see, et erialade õppekavad muutuvad spetsiifilisemast laiapõhjalisemaks. Kavad pole enam erialapõhised, vaid pakuvad laiemat valdkonnapõhist haridust koos spetsialiseerumisega.

Oselini hinnangul on muutused vajalikud, kuna elu on muutunud ja sellega tuleb kaasas käia. «Oleme praegu kutseharidust silmas pidades muutuste keskel. Samas pole veel lõpuni selge, kuhu välja tahame jõuda, sest muudatused kutsehariduses eeldavad muuda­tusi ka põhikoolides ja ka gümnaasiumides,» arutles ta.

Oselini sõnul aitaks reformile kaasa seegi, kui korrastuks kogu gümnaasiumivõrk. «Minu meelest võiksid kõik gümnaasiumid kuuluda riigile, mis annaks võimaluse vaadata kogu keskharidussüsteemi ühtse tervikuna,» ütles ta.

Kõik ametikoolid oma põhi­hariduse aslusel õpetatavaid erialasid kohe neljale aastale üle ei vii, sest selleks läheb tarvis rohkem aega. Nii ka Järvamaa kutsehariduskeskus. Kui sügisel alustab uue süsteemi alusel kolm eespool nimetatud eriala, siis 2026. aasta septembrist lisandub veel kaks põnevat eriala, mida mujal Eestis õppida ei saa.

Koostöös Paide linnameeskonna, Eesti Olümpiakomitee ja Eesti jalgpalli liiduga jätkub koolis jalgpallurite ettevalmistus, aga veidi teises võtmes. «Kui praegu õpivad noored üht või teist kutsehariduskeskuses pakutavat ametit, millele lisaks saavad jalgpallihariduse, siis ülejärgmisest õppeaastast avame sõna otseses mõttes jalg­palluri eriala. See tähendab, et jalgpall on põhieriala, mille kõrvalt omandab noor nelja aasta jooksul ka gümnaasiumihariduse,» selgitas Oselin.

Niisamuti avatakse järgmisel sügisel koostöös kaitseväega tehniku-operaatori eriala. Nelja aasta vältel saab noor ettevalmistuse riigikaitses ja teeb praktika läbi ajateenistusena. «See eriala annab võimaluse läbida kohustuslik ajateenistus meie kooli õppekava käigus. See annab korraliku ajalise eelise ja kokkuhoiu,» lausus Oselin.

Rohkem üldaineid tähendab ka rohkem õpetajaid. «Jah, meile on vaja juurde uusi üldainete õpetajaid, kuna praegused on koormusega juba kaetud. Neid pole võtta, aga otsime,» ütles Oselin optimistlikult, kuid tunnistas, et see on paras pähkel.

Ka võimla kasutus muutub Oselini sõnul tihedamaks, sest juba praegu kasutavad seda nii keskuse kui ka Paide gümnaasiumi õpilased. «Kui tundide maht suureneb, paneb see ka võimla kasutuse surve alla,» märkis ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige sõnul on uued õppekavad järgmine loogiline samm kutsehariduse arendamiseks. «Eesti tööturg vajab üha enam spetsialiste, kellel on lisaks erialaoskustele ka tugevad üldhariduslikud teadmised ja üldoskused,» ütleb ta ajalehes Sakala.

Uued õppekavad suurendavad Laasi-Õige selgitust mööda noorte valikuvõimalusi, et nad saaksid veel parema ettevalmistuse töömaailmas toimetamiseks ja õpingute jätkamiseks kõrgkoolis.

Samuti annab üldharidus­õpingute suurem maht kutsekoolis õppijatele võrdsed võimalused gümnaasiumiõpilastega.

Ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Elo Eesmäe ütleb Sakalas, et mõistetavalt pole kõik kutsekoolid kohe sügisest nelja-aastasele õppele üle minemas. «Koolidel on võimalik ülemineku planeerimisel arvestada oma eripärade ja vajadustega, kuid ootame, et nad korrastavad oma õppekavad esimesel võimalusel. Läbimõeldud ja järk-järguline üleminek on oluline, et tagada kvaliteetne haridus,» selgita ta.

Kutsekeskhariduse õpet annab praegu 23 riigi hallatavat kutseõppeasutust ja kaks kohaliku omavalitsuse hallatavat kutseõppeasutust. Neist 25 kutseõppeasutustest 17 ehk 68 protsenti pakuvad uut, nelja-aastast kutsekeskharidust sügisel algavast õppeaastast.

«Oluline on silmas pidada, et mitu olemasolevat õppekava on juba nelja-aastased. Siinkohal räägime uute nelja-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade­ rakendamisest,» täpsustab­ Elo Eesmäe­.

Ta tõdeb, et üldhariduse osa suurendamine ja pikem õppeaeg võivad kaasa tuua vajaduse lisatööjõu ja ressursside järele. Selleks on asutud hindama koolide rahastuse suurendamise vajadusi ja võimalusi. «Lisaressursi vajadus tekib siis, kui esimesed nelja-aastaste õppekavade õpilased jõuavad viimasele aastale, ning selleks ajaks on kindlasti selge, kuidas ja mis ulatuses toetusmeetmed koolidele rakenduvad,» lausub ta.