Majanduse kevad: aeglane, ent lootustandev taastumine

Pipi-Liis Siemann Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Nagu kevadel ootame kannatamatult lume sulamist, nii igatseme ka majanduses pärast pikka langust märke paranemisest ja lootusest. Eesti majandus on väike ning sõltub tugevalt meie kaubanduspartneritest ja naaberriikidest. Pole vaja pikalt peatuda tõsiasjal, et sõda Ukrainas on paratamatult muutnud Eesti positsiooni nii investeeringu- kui ka reisisihtkohana – ebakindlus mõjutab otseselt ettevõtete ja tarbijate käitumist.

Siiski on pärast järjepidevat langust näha majanduses ka helgemaid märke. Võib ette­vaatlikult väita, et majanduslanguse põhi on ületatud. Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadprognoosi järgi kasvab SKP tänavu 1,5 protsenti ning 2025. ja 2026. aastal kiireneb kasv vastavalt 2,4 protsenti ja 2,8 protsenti. Kriiside põhjustatud madalseisust väljatulek nõuab aga aega.

Eestis on tootmiskulud võrreldes konkurentidega kiiremini suurenenud – energia, tööjõu ja sisendite hinnad on surve all. Ilma odavama energia või kõrgema tootlikkuseta on ettevõtetel keeruline rahvusvahelisel turul püsida. Tootlikkuse kasv eeldab aga pikaajalisi investeeringuid tehnoloogiasse ja oskustesse.