Põhikooli lõpueksamid – uju või upu

Möödunud aastal pälvisid tiitli Türi valla haridustöötaja 2022 ning rahalise preemia Käru põhikooli õpetaja Liia Sizask, Retla-Kabala kooli Oisu lasteaia õppetöö korraldaja ja Linnupesa rühma õpetaja Siiri Rätsep ja Laupa põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kerli Rhede. Foto: Türi vallavalitsus

Laupa põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, Eesti emakeeleõpetajate seltsi juhatuse liige Kerli Rhede kirjutab Õpetajate Lehes ilmunud arvamusloos, et hariduselus toimuvad uuendused viimasel ajal lausa peadpööritava kiirusega. Sellest õppeaastast ootab põhikoole ees suur muudatus: lõpueksamid on lausa poolteist kuud varem kui eelnevatel aastatel. Esimesena tuleb sooritada nagu ikka eesti keele lõpueksam. Kuidas läheb põhikoolides selle uuenduse taustal?

Nagu kõikide uuenduste puhul hariduses, ei ole alati päris selge, kuidas oodatut ellu peaks viima, sest ministeerium saadab meile ainult korralduse ja nii ongi koolid justkui katselapikesed. Valikuvariante on täpselt kaks: uju või upu. Küsimusi aga palju rohkem: kuidas õpetada materjal õpilastele selgeks varasemast märkimisväärselt lühema ajaga; mida teha siis, kui eksam on tehtud; kuidas korraldada koolitöö nii, et eksamite ajal oleks ülejäänud õpilased ka õpetatud – koolimajja neid üldiselt eksamipäeval ei oodata, sest eksam nõuab vaikust ja rahu. Kuidas motiveerida üheksandikke pärast eksamit ikka veel õppima ja kooli tulema?

Ministeerium ei näinud muudatuses miskit halba, sest nende nägemuses saab põhikooli lõpueksamit arvestada gümnaasiumi sisseastumiseksamina. Teoreetiliselt õpilaste koormus väheneb, sest neil pole vaja topelteksameid teha. Tähelepanuta jäi aga pisiasi, et nüüd teevad üheksandikud paralleelselt eksamiteks valmistumise ja gümnaasiumites avatud uste päevadel käimisega igapäevast koolitööd. Neil tuleb käia tunniplaani järgi kõikides tundides, õppida eri aineid, teha kontrolltöid paralleelselt eksamiainete konsultatsioonidega. Eksamite vahel jätkuvad samuti kõik muud ainetunnid, tuleb parandada ebaõnnestunud töid või kustutada võlgu, kui õpilane on näiteks haige olnud. Esialgu ei paista koormuse langust kusagilt. Õpilased on tekkinud olukorra tõttu üpris segaduses, sest taas kord on nad katsejäneste rollis. Iga kool püüab küll parima äranägemise järgi õppetööd sättida, kuid karta on, et see ei pruugi kohe hästi õnnestuda, sest raske on leida mõistlikku ja hästi toimivat lahendust.