Paide juustutehasest käib päevas läbi 800 tonni toorpiima

Jaanus Murakas Foto: Erakogu

Paides asuv E-Piima juustutehas on seitse kuud pärast avamist saavutanud 75 protsenti oma planeeritud tootmisvõimsusest ning on Eesti toiduainetööstuse tõeline meistriteos. Samas oli tehase ilmsiks saamine pidevalt kahtluse all ning noateral kõnniti nii ehituslikult kui äriliselt.

Tänaseks Paidesse kenasti sobituvast valgest ja kollasest tehasehoonest oma sadade päiksepaneelide ja kümnete tsisternidega võis veel viis aastat tagasi vaevalt undki näha. Ideid tehase ehitamiseks oli kogutud ligemale 15 aastat, kuid pärast esimese tehnoloogiahanke läbikukkumist, ehituse esimestel päevadel puhkenud koroonakriisi ning sellest tekkinud hüppelist inflatsiooni oli ligemale sada miljonit maksma pidava tehase reaalsuseks saamine suure küsimärgi all.

Lahtisi otsi oli palju ka seetõttu, et nii mastaapset tööstust piima väärindamiseks ei ole Eestis varem nähtud. Kui keskmiselt toodavad Eesti piimafarmerid umbes 2400 tonni toorpiima päevas, siis Paide tehas suudab sellest väärindada 1100 tonni. Realistlikult räägitakse piima puhul aga siiski terve baltikumi piimaturust, mis koos Läti ja Leeduga tähendab umbes 9000 tonni toorpiima päevas. Just baltikumi mastaap on see, mida uut tehast planeerides sihtima hakatigi. Eesmärk oli, et suurte Poola ja Põhja-Saksamaa piimatööstuste kõrvale tekiks konkurentsivõimeline Baltikumi tootmine, mis võimaldaks ka Eesti piimakarjapidajal saada Euroopa keskmisega võrdväärset hinda.

Piimatootjatele rohkem kätte

„E-Piima eesmärk oligi see, et Eesti piima hind, mis muidu oli alati neli kuni kuus senti Euroopa Liidu keskmisest maas, jõuaks samamoodi sinna tasemele,“ ütleb E-Piim Tootmise juhatuse esimees Jaanus Murakas. „Nüüd aga juhtus see isegi varem, enne veel kui tehas täies mahus tööle on hakanud. Me oleme tehasega 75% peal, aga piimasektori konkurentsivõime on juba täna suurenenud ja farmer saab oma piimatoodangu eest üha rohkem kätte.“

Tänaseks ongi piima hind Eestis aastate kõrgeim. Keskmiselt sai Eesti piimatootja tänavu veebruaris piimaliitrilt 52 senti. Veel poolteist aastat varem oli keskmine hind ca 40 senti liitrilt – 25% vähem kui täna. Kusjuures on Eesti piimahinna kiire lähenemine Euroopa Liidu keskmisele töötleva tööstuse poolt vaadatuna isegi liige kiire ning kujunenud üha kõrgemate sisendhindade tingimuses suureks väljakutseks.

Juustul on minekut

Toodetakse ja müüakse kahte sorti juustu – Continental tüüpi juustusid ehk Goudat, Edamit ja Tilsitit ning ingliskeelse maailma lemmikjuustu Cheddarit. Kui Continental juustud on meile tuttavad võileivajuustud, siis Cheddarit kasutatakse kõikvõimalike soojade roogade peal – pitsad, pastad, burgerid. „Täna toodame me veel Cheddar Curd’i või Cheddar Youngi, mis on väga lühikese laagerdusajaga ning mida toiduvalmistamises massiliselt kasutatakse, samas katsepartiid juba käivad ning ma ei näe põhjust, miks me ei saaks lähiaastatel ka juba kauem laagerdunud juustu pakkuda, mille eest on turg nõus juba märksa paremat hinda pakkuma,“ kommenteerib Murakas arendustööd.

Arendus ja eksport käivadki Paide tehasega käsikäes. Eesti turg on koduturuna mõistagi prioriteetne, ent uue tehase mahtudest müüakse Eestisse vaid 20 protsenti juustust ning kümme protsenti kogutoodangust. Eesti turgu on aga paraku täna paljude sektorite jaoks kahaneva mahuga. „Kahaneva turu tingimustes on väga keeruline äri ehitada. Hinnad tõusevad, toimetulekutase langeb, turg ise on mikroskoopiline. Inimesed ei jõua lihtsalt osta su toodangut – nii ei olegi võimalik äri kasvatada,“ ütleb Murakas. „Praegu ongi meie põhilised turud Itaalia, Saksamaa ja Aasia. Kusjuures Aasias on Euroopa ja just Itaalia toidukultuur üha populaarsust kogumas ja noh – mitte keegi ei kujuta Itaalia toidukultuuri ette ilma juustuta. India, Hiina ja Kagu-Aasia turud lihtsalt kisendavad praegu Euroopa juustu järele. Veel kümme aastat tagasi oli juustutarbimine Aasias pea olematu.“

Suurinvesteeringu kasvuvalud

Tehase enda reaalsuseks saamine kulges aga raskelt. Esmaseks investeeringuks taotletud 15 miljonil olid karmid nõuded – ehitada tuli täiesti uus tehas, tõendada tuli ärimudeli vettpidavust, vastupidavust võimalikele kriisidele ning keskkonnasäästlikkust. Juhtuski nii, et tootmistehnoloogia esimene rahvusvaheline hange, mis pidanuks andma ehitise projekteerijatele selge ettekujutuse, milline uus tehas olema saab, kukkus läbi. „Aasta aega kestnud hange võinuks kogu projektile sealsamas vee peale tõmmata, kuid nii PRIA kui ministeeriumiga läbi rääkides leidsime ühise keele, inimesed olid väga mõistvad ning lubati korraldada veel teinegi hange. See hange õnnestus ning E-Piim saigi tehase projekteerimis- ja ehitustöödega pihta hakata,“ selgitas Murakas.

2020. aasta kevadel puhkes Covid-pandeemia ning kaks aastat hiljem ka Vene-Ukraina sõda. Tarneahelad kas peatusid, aeti segamini või muutusid kallimaks – samas olid selleks hetkeks kopp juba maasse löödud ning plaanitu poolelijätmine ei tulnud enam kõne alla. „Raske oli,“ kommenteerib Murakas, „meil istusid üle veebi maailma tippude tipud tehaste planeerimises. Ja kui üldiselt käib seal maailmas töö nii, et iga arhitekt tuleb oma kaenlas paberirulliga kohale ja näitab näpuga, kus miski asuma peaks, siis meil tuli see kõik teha läbi veebi – palju ütlesidki, et nii suure ja keerulise projekti osas oli see neile esmane kogemus“

Raha leidmine ca 100 miljonit maksvaks tehasehoone ja tehnoloogia väljaehituseks oli omaette katsumus. 15 miljoni suurune tugiõlg saadi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, veel 15 miljonit eurot kaasati investoritelt ning ülejäänu ootab laenurahana tagasimaksmist. Kõige esimeseks sammuks oligi PRIA jagatav suurprojektide investeeringutoetus. „Sellest toetusest saigi ühistupoolne investeering, mis üldsegi võimaldas kaasata investoreid ja mis omakorda võimaldas kaasata pankasid. See tööstuse mõttes väike investeering oli absoluutselt kriitiline, et see projekt üldse sai paigast liikuma hakata.“ Liikuma on aga tehas tõepoolest saanud.

Edasi ainult paremaks

Täna toodab Paide tehas umbes 75% täisvõimsusena planeeritud 100 tonnist juustust, 70 tonnist vadakupulbrist ja 25 tonnist koorest päevas. Kõige tulusamad tooted määrab mistahes ajahetkel piimatoodete turg ise, kuid 2023, 2024 ja 2025. aasta 1. kvartalite käibed olid vastavalt 21,5 miljonit, 32,7 miljonit ning 46,9 miljonit eurot. Möödunud majandusaasta lõppes küll 174 miljoni euro suuruse käibe kõrval veel kahe miljoni suuruse kahjumiga, kuid see on Muraka sõnul loomulik: „See ongi täiesti planeeritud aeg, mil tehase käivitamisega kahjumis olla. Me palkasime inimesi juba mitme aasta eest ja saatsime nad mitmeks kuuks Hollandisse maailmatasemel tööd õppima. Inimesed olid juba sada protsenti meie palgal, aga tehas veel ei töötanud. Ja nii sa hakkad seda tehast nullist arendama – väikeste kogustega ja järjest arendades ja parandades. Esimesest päevast kasumlik olla ei olegi paraku võimalik ja nullist tehase ehitamine on alati rännak tundmatusesse – sõltuvalt siis ka majanduslikust ja poliitilisest keskkonnast.

Paide tehase täisvõimsuseni loodab E-Piim Muraka sõnul jõuda selle aasta jooksul või järgmise aasta alguseks. PRIA poolt saadi positiivne otsus 15-miljonilisele investeeringutoetusele 2017. aasta juulis ning ehitustöödega alustati 2021. Tehnoloogiatarnijatega loodetakse viimased detailid lõpetada selle poolaasta jooksul, pärast mida saab tehase ehituse ka de jure lõppenuks lugeda.