Direktor: Albu ja Aravete õpilased saavad konkurentsivõimelise hariduse

Albu põhikool 100 Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Viimastel kuudel on minu juhitud kool saanud palju kõlapinda. Fookus on kahjuks pigem olnud negatiivsel. Kipume unustama, et kooli headust ei määra üks aspekt. Põhja-Järva koolis on väga palju asju, mis on hästi, ent sellele pole hiljutistes avalikes aruteludes tähelepanu pööratud. Kuna Järva vallavolikogu otsustas Ambla õppe­koha sulgeda, keskendun Albule­ ja Aravetele.

Meie koolimajad ise on väärtus. Aravetel on avar ja renoveeritud koolimaja, mille projekteeris Ignar Fjuk. Albus on suure mõisapargiga miljööväärtuslik mõisahoone.

Me hindame sporti ja liikumist. Aravetel on spordisaal, staadion, läheduses kettagolfi- ja suusarajad. Meie õpilased kuuluvad suusatamises Eesti paremikku ja mängivad jalgpalli Paide linnameeskonnas. Oleme liitunud Eesti Olümpiakomitee programmiga «Sport koolis», et algklasside õpilased saaksid rohkem liikuda ja aktiivselt tegutseda.

Õuevahetundide sisustamiseks oleme teinud liikumis- ja jalgrattarajad, paigaldanud slackline’i lindid ning kaasava eelarve abil püstitasime madalseiklusraja. Meil on suusapark ja Albu õppekohas ka rulluisud. Tuttavad Tallinna õpetajad on hämmingus sellest, kuidas on ühel koolil oma suusapark ja spordisaal. Kooli koridorides on siseliikumisrada, ronimissein ja mängud.

Meie koolis on robootikavahendid, nutitahvlid, tahvelarvutid ja läpakad. Õpetajad kasutavad e-õppe platvorme ja on digi­pädevad. Oleme avatud uuendustele. Proovime uusi õppe­meetodeid, tehnoloogiaid ja lähenemisi. Meie õpetajad julgevad katsetada ja analüüsida, mis töötab ja mis mitte. Meil on suurepärane haridustehnoloog, kes õpetajaid suunab ja aitab.

Meil on välja kujunenud traditsioonid, mis annavad koolielule värvi ja loovad kogukonnatunnet: Reipalt Koolipinki, Aravisioon, tordivõistlus, advendilaat, kevadpidu koos laadaga Aravetel, oma kooli tantsupäev, kevadpidu ja kogukonnapäev Albus.

Need on oodatud sündmused, mis liidavad lapsi, vanemaid ja õpetajaid. See loob koolist turvalise ja hooliva keskkonna.

Oleme loonud tugeva tugimeeskonna. Koolis on eripedagoogid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja abiõpetajad. Erivajadustega õpilased saavad tuge vastavalt oma vajadustele. Tugimeetmed ei ole meil vormitäide, vaid sisuline töö.

Meie õppekohad on väikesed – ühes 96, teises 128 õpilast –, mis tähendab, et jõuame päriselt iga lapseni. On õpilasi, kes õpivad üks ühele, väikerühmades ning mõnes aines klassi juures.

Oleme võimaldanud koduõpet, tunnimahu vähendamist, individuaalset juhendamist. Me kohandame lähenemisi vastavalt lapse vajadustele. Loomulikult näeme, et saame veelgi paremini ja tõhusamalt õpilasi toetada – me oleme alles teel.

Albu õppekoha eripära ja tugevus on rahvakultuuri hoidmine ja edendamine. See on sõnastatud ka kooli õppekavas. Kõik Albu kooli lapsed laulavad, õpivad mõnd pilli ja väga paljud tantsivad rahvatantsu.

Koolimajas tegutseb Koeru muusikakooli filiaal ning meie muusikaõpetaja on inspireeriv ja pühendunud inimene, kes õpetab pillimängu ka Aravete lastele. Muusika ja rahvatants on osa koolielust.

Meie koolitoit on maitsev ja tervislik. Hea toit toetab laste heaolu ja keskendumisvõimet ning tekitab koolis olemisest positiivse kogemuse.

Iga nädal algab väärtuskasvatusminutitega, kus kogu koolipere koguneb aulasse. Seal antakse ülevaade nädala sündmustest, kiidetakse silma paistnud õpilasi ja töötajaid – mitte ainult suurte saavutuste eest, vaid ka väikeste heategude, panustamiste eest. Kogunemine lõpeb õpetliku mõistulooga, mis käsitleb teemasid, nagu viisakus, sõbralikkus, vastutuse võtmine. See loob kooli väärtuspõhise kultuuri, kus headust ja hoolimist märgatakse ja tunnustatakse.

Eelmisel aastal tegelesime pikalt kooli hindamissüsteemi muutmisega ja viisime fookuse hinde panekult sisukale tagasisidele. Hindamise mõte on anda lapsele, lapsevanemale ja õpetajale selge pilt olukorrast ning sellest, mis suunas ja kuidas edasi liikuda. Sellega kohanemine võtab aega nii õpilastel kui ka õpetajatel, aga me liigume selles suunas teadlikult.

Eelmisel aastal muutsime ka loovtööde tegemise juhendit. Meie eesmärk on arendada õpilastes vastutustunnet, ettevõtlikkust ja praktilisi oskusi, mis aitaksid neil kasvada ennastjuhtivateks kodanikeks. Enne muudatuste tegemist külastasime teisi koole, kogusime ideid ja kohandasime neid oma kooli vajadustele.

Meile on ette heidetud, et meil on palju õpetajaid, kellel puudub vastav kvalifikatsioon. Meie õpetajad on inimesed, igaüks oma tuge­vuste ja nõrkustega­. Nad on hoolivad, toetavad ja teevad oma tööd suure hoole ja südamega. Koolina oleme paindlikud, võimaldame õpetajatel õppida – kas tasemeõppes, mikrokraadi vormis või lühematel-pikematel kursustel. Õppejuhid arvestavad sellega tunniplaani koostamisel. Hoiame meie õpetajaid ja tunnustame selle töö eest, mida nad teevad. Kolme aasta jooksul oleme koolis korraldanud umbes 20 ühiskoolitust. Lisaks sellele on õpetajad osalenud paljudel enda valitud koolitustel. Oleme külastanud koole üle Eesti: Kindluse kooli, Kohtla-Järve gümnaasiumi, Imavere põhikooli, Randvere­ kooli, Väätsa põhikooli, Lõuna TERA. Need on olnud sisukad ja eesmärgipärased õppereisid.

Meil on koostööpartnereid umbes 25 – nii suuremaid kui väiksemaid organisatsioone ja ettevõtteid. Koostöö ei ole lihtsalt paberil, vaid tegelik ja sisuline. See rikastab koolielu ja annab õpilastele laiema maailma kogemuse.

Me jälgime TLÜ kooliuuringute, HARNO rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste ning tasemetööde tulemusi. Me teeme seda, et mõista, mis vajab muutmist ja kuidas seda mõistlikult teha.

Kui kooli edukust mõõdetakse ainult eksamitulemuste järgi, siis ka siin ei jää me hätta­. Me ei konkureeri eliitkoolidega, kuid meie tulemused on stabiilselt Eesti keskmisel tasemel. Meie õpilased saavad konkurentsivõimelise hariduse. Me ei mõtle ainult akadeemilisi teadmisi. Me räägime väärtustest, oskustest, suhtumisest, võimest ise oma elu juhtida ja teistega arvestada. Sellega me koolis tegeleme.

Põhja-Järva kool ei ole kaugeltki ideaalne. Nagu igas koolis, nii on ka meil muresid, millega peame tegelema. Oleme alles poolel teel, aga meil on selge soov ja tahtmine teha asju hästi. Oma tegevusi plaanides ja ellu viies hoiame fookuses ikka õpilase.