Türi ühisgümnaasium tegi läbi mahuka kvaliteedihindamise

Türi ühisgümnaasium. Foto: Erakogu

Eelmise aasta algus tõi Türi ühisgümnaasiumile proovikivi – kogu koolipere osales Eesti hariduse kvaliteediagentuuri koordineeritud kvaliteedihindamises. Üldhariduse kvaliteedihindamine on katseprojekt, milles osaleb 35 kooli üle Eesti. Türi ühisgümnaasium oli esimese viie julge katsetaja hulgas.

Hindamine põhineb kooli eneseanalüüsil ja sõltumatute ekspertide tagasisidel. Lõpuks sünnib parendustegevuste kava, mida arutatakse ühiselt kooli, koolipidaja ja hindamismeeskonnaga.

Kuigi esmapilgul võib kvaliteedihindamine tunduda formaalsusena, aitab see koolil olulisi muudatusi algatada, ja just seda mõtet jagavad ka hindamises osalejad.

Milline oli kogemus?

Hindamismeeskond suhtles õpilaste, õpetajate, lastevanemate, tugispetsialistide ja kooli juhtkonnaga. Kogutud info analüüsi põhjal andis meeskond koolile edasiviivat tagasisidet ja soovitusi.

Koolijuht Katrin Puusepp ja õppejuht Sirli Biene rõhutasid, et see polnud hinnangute jagamine. Pigem oli see võimalus kooliperel iseennast peeglist vaadata ja mõelda, kuhu edasi liikuda. «Hindamismeeskonna külaskäik kooli võiks toimuda igal aastal, et jälgida fookusse võetud tegevuste arenguid ja edasiminekuid. Need kohtumised on väärtuslikud ja aitavad keskenduda päris probleemidele ning nende väikesteks tükkideks lahtivõtmisele,» selgitas Puusepp.

Türi valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Triin Pärna hindab protsessi kõrgelt. «Kvaliteedihindamine suunas mõtlema ja mõtestama mitte ainult kitsaskohti ja seda, mida saab parendada, vaid ka seda, mis juba on väga hästi ning mida tuleb hoida, toetada ja väärtustada,» lausus ta. «Iga päev paigal olles ei pruugi me enam näha väärtusi ja seda võrgustikku ning toetust, mis meie ümber on.»

Mis on juba muutunud?

Katrin Puusepa sõnul on üks nähtavamaid muudatusi õpetajate igaesmaspäevane koostööaeg, mille kõrvale pakutakse samal ajal õpilastele lisajärelevasta­mise võimalust. Õpilased on selle eest tänulikud ja juba see väike samm aitab kaasa parematele õpitulemustele.

Samuti on koos õpetajatega uuendatud kooli õppekava, üle vaadatud klassijuhatajate roll ja koolipäeva ülesehitus. Plaanis on läbi vaadata ka aineõpetajate hindamisjuhendid, et need oleksid täpsemad ja läbipaistvamad.

Millised on olnud õppimiskohad?

Nii kooli juhtkond kui ka õpetajad tunnistasid, et alguses oli segadust palju – ülesanded olid laialivalguvad ja ajaraamid ebasobivad. Ent lõpuks andis saadud tagasiside siiski energiat ja uusi mõtteid. «Saime aru, kui palju meil tegelikult hästi on, näiteks meie avatud koolikultuur, õpetajate autonoomia, õpilaste märkamine,» lausus Puusepp.

Oluline õppetund oli seegi, et kõik tagasisided tuleb õpilaste ja õpetajatega läbi arutada. Ainult nii saab ühisesse arengusse päriselt panustada.

Triin Pärna lisas, et hindamine andis hea võimaluse taaskord läbi rääkida ka kooli ja selle pidaja ehk valla ootused, leppida kokku teatud rutiinides ja ühises keeles. «Aus peegeldus andis väärtust ja mõistmist,» sõnas ta.

Mida soovitada teistele koolidele?

Türi ühisgümnaasium julgustab ka teisi koole samasugust kvaliteedihindamist ette võtma. «See ei ole midagi, mida peaks kartma – keegi ei tule näpuga näitama. Pigem antakse mõtteid, mida võiks teisiti teha,» selgitas Puusepp. «Keegi ei andnud hinnanguid, kedagi ei pandud mitte mingite näitajate põhjal ritta, vaid kogu tagasiside oli suunatud soovituste andmisele, näidete ja ettepanekute tegemisele ning üheskoos arutati nende elluviimise võimalusi.»

Maraton, mitte sprint

Sirli Biene sõnul võib kvaliteedihindamist võrrelda maratoniga. Pikk, ette võib tulla omajagu mõõnu, kuid lõpp annab positiivse energia ja soovi seda jälle läbi teha. Eesmärk on areneda, edasi liikuda ja paremaks muutuda. «Muutused ei sünni üleöö, aga samm-sammult astudes jõuame päriselt edasi. Oleme märganud, et see on pannud ka õpetajaid teistmoodi mõtlema, nad on aru saanud, et palju sõltub neist endist.»

Triin Pärna sõnul võiks kvaliteedihindamist võrrelda mitmevõistlusega. «Kool ei ole omaette ja üksi toimiv süsteem. Arvestama peab paljude nüansside, valdkondade, inimeste, organisatsioonidega. Haridusasutuse kvaliteet tervikuna sõltub igast üksikust alast ja nende koostoimest,» arutles ta.

Pärna sõnas, et kui jooksudistantsil hüppeliigesele liiga teha, siis kõrgushüpe võib jääda sooritamata. «Iga lüli hoidmine, kaasamine ja toetamine on terviku ja kestlikkuse mõttes oluline. Peab julgema eksida, oma vigu analüüsida ja leida viis edasi minna,» selgitas ta.

Kvaliteedihindamine mitmevõistlusena on Pärna hinnangul selleks korraks medali kaela toonud, kuid tegevsportlasena algab just nüüd töö selle nimel, et kitsaskohti tugevdada, häid toimivaid alasid hoida ja arendada ning partnereid kaasata.

Meie koolis on hea

Triin Pärna võttis teema kokku: «Haridus on muutuste tuules mitmes mõttes: riigi pidevalt suunda muutev tuulelipp ja otsustamatus, kelle ülesanne on gümnaasiumiharidus, muudatused õpikäsitluses, tehisintellekti kiire areng, uued programmid ja võimalused, mida vaid targalt kasutades saame noortega sammu pidada ja neid parimal viisil toetada.»

Pärna julgeb öelda, et Türi ühisgümnaasium annab head haridust. «Koolis on soe ja positiivne õhkkond, noored on toetatud ja hoitud – neist kasvavad ennastjuhtivad Eesti riigi kodanikud, kel on põhjust säravate silmadega pea püsti uutele väljakutsetele vastu minna,» lausus­ ta.

Türi ühisgümnaasiumi kvaliteedihindamise aruanne ja parendustegevuste kava on kättesaadav kooli kodulehel tyriyg.tyri.ee/et/dokumendid.