Kohalikul põllumehel võib tulla kehv müügiaasta

Ilma tõttu on Lõhmuse mahetalu omaniku Janno Lõhmuse kartulite saagikus praegu kehvim. Foto: Dmitri Kotjuh

Lõhmuse mahetalu omanik Janno Lõhmus pani tänavu kartulid maha märtsi lõpus lootusega, et esimene jagu jõuaks turule jaanipäevaks. Praegu peab Lõhmus aga tõdema, et ilm on otsustanud talitada omasoodu: kartulid pole kasvanud, mugulad on väikesed ja isegi kahekordne katteloor pole hädadest päästnud.

«Inimesed imestavad, miks ma müün kartuleid viis eurot kilost, aga noh…» sõnas ta.

Lõhmuse selgitusel on põlde tänavu tabanud kõikvõimalikud hädad. Kartulisaagis tähendab see, et enamik mugulatest on väikesed ja suuremad on traatussid läbi uuristanud.

Samuti ei soosi Lõhmust põldude asukoht, mis on üks külmemaid kohti Eestis. «Lõuna­-Eestis on iga päev umbes kaks-kolm kraadi soojem – see teeb kohe vahe,» selgitas ta. «Sellepärast maasika, aedherne ja varajase kartuli kasvatajaid Kesk-Eestis ei olegi. See on lihtsalt ebasoodne ala.»

Probleemid ilmnevad ka mujal: vähesed aedherneste ja rängemad maasikatega. Põldudel kasvav aedhernes Avola on Lõhmuse ütlust mööda varajane sort, mille kaunad peaksid muidu ilma loorita tekkima 60 kuni 65 päevaga. «Praegu on juba 75 päeva läinud ja no hakkab tulema,» märkis ta.

Aedherned, mis kasvasid loori all, on Lõhmuse õnneks toekamad ja saagikad ning neid saab praegu ka turult osta.

Maasikad on Lõhmuse põldudel kõige kasinamas seisus. «Maasikad mädanevad, kõik mädaneb,» sõnas ta.

Lõhmuse ütlust mööda on mahetalunikuna oluline kasvatada võimalikult varajasi sorte, näiteks keskvarajast Polkat, mida valmimishetkeks kahjurid kõige vähem rüüstata jõuavad.

Neist sagedasim pahategija­, ripslane, tekitab praeguste koledamate ilmadega eriti suurt kahju, kuivatades valmivaid marju. «Kui Polka õitseb, siis tal on palju õisi ja ripslased ei jõua kõiki ära kahjustada,» selgitas Lõhmus. «Kui õisi tuleb külmaga vähehaaval, siis ta nullib kõik ära.»

Kaasa pole aidanud ka hiljutised öökülmad, mis vilju veelgi rikuvad.

Isegi need marjad, mis on looride all valmis saanud, on Lõhmuse sõnul painatud vihmakahjustustest. Nii alles rohelised kui ka punased viljad on kobarates mädanenud.

Lõhmuse hinnangul määrab selline ilmastik Eesti põllumajanduse tulevikku. «See toob kaasa selle, et keegi ei kasvata Eestis enam maitsvat marja, vaid meile tulevad samad sordid nagu Kreekas, mis on suured nagu õunad – silmale küll ilusad vaadata, aga maitsevad ka nagu hapud õunad,» lausus ta.

Moositegemise hooaega võib Lõhmuse meelest oodata alles juuli keskel. Teiste põllumeeste olukorda ta aga hinnata ei oska. Maasikate hinna suhtes Lõhmus optimistlik pole. «Mina ennustan niimoodi, et ega ta eelmisest aastast odavamaks lähe,» märkis ta.

Peale keerulise aasta Eesti põldudel mängib Lõhmuse sõnul hinnatõusus suurt rolli asjaolu, et Poola marjade hind on turul tõusnud.

Kuigi kartuleid ja herneid võiks Janno Lõhmus juba müüa, pole see tema kogemust mööda otstarbekas just teenustasude tõttu. «Mul ei ole ainult kartuli ja hernega mõtet kuskil müügikohas seista, kui mul pole maasikaid,» selgitas ta. «Põhirõhk on ikkagi maasikal, mida inimesed ostavad. Neid kartuli- ja herneinimesi on üllatavalt vähe.» Isegi keset suve, mil varajane­ kartul peaks olema kosunud, ei taha Lõhmus lubada madalamat hinda kui kolm eurot kilost – pingutus on olnud lihtsalt niivõrd suur.

Ometi tõdes Lõhmus, et kuigi mahetoodangu fanaatikuid on ainult käputäis, on isegi keerulisemates oludes kodumaine maasikas tavainimeste seas hinnas.

Poleemikat maasikate hinna üle on tema meelest aga liialt palju. Seda julgeb ta kosta ka teiste põllumeeste eest, keda ta kuidagi rivaalidena ei näe. «Ma tean, kui raske see töö on. Kõigil on omad mured,» lausus ta. «Kui sa saaki ei saa nagu mina, on mure, ja kui sa saaki saad, on samuti mure – kogu aeg on üldjoontes mingi mure. Laiskvorste­ selle ala peal pole.»