/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/20/16938295t1h467f.jpg)
- Nõo asemel Paidesse õppima
- Lõpetajatel on edasised plaanid tehtud
- Paide lõpetajad hiilgavad koolides üle Eesti
Aeg muutub, aga teatud asjad jäävad samaks. Nii saab Järva Teataja taaskord kirjutada, et kõige rohkem medaliga lõpetajaid on ka tänavu Paide gümnaasiumis.
Aeg muutub, aga teatud asjad jäävad samaks. Nii saab Järva Teataja taaskord kirjutada, et kõige rohkem medaliga lõpetajaid on ka tänavu Paide gümnaasiumis.
Kui 2023. aastal oli seal 11 kuld- või hõbemedalisti, siis tänavu on kahe klassi peale neid 12. Seda on kolm korda rohkem kui eelmisel aastal, kui medaliste oli neli.
Iga lend on õpilaste nägu
Kuldmedaliga lõpetasid Paide gümnaasiumi Kristella Kärner, Martin Mõttus ja Marko Mändla. Hõbemedali said Alina Simmer, Sigrid Barnabas, Marianne Kalvik, Kristo Maine, Bert Johannes Paatsi, Keitlin Jüristo, Kaspar Kerro, Hendri Kingisepp ja Gulliver Oselin.
Direktor Margo Sootla sõnul on seekordne, seitsmes lend väga mitmekülgsete huvidega. «See lend on õpilaste poolest igati kirju ja see on hea,» lausus ta. «Nii on lõpetajate seas tublisid lauljaid, tugevaid sportlasi ja neid, kes hiilgasid reaalteadmistega. Oli ka neid, kes läbi kolme aasta ülemäära palju silma ei paistnud, pigem olid sellised mõnusad kulgejad, taustajõud, aga samas tublid õppijad.»
Sootla lisas, et kindlasti on õpilasi, kellele oli medal algusest peale eraldi eesmärk, aga ka neid, kes alles lõpu poole panid tähele, et medal on võimalik, ja pingutasid siis selle nimel.
Margo Sootla ütlust mööda on iga lend just õpilaste nägu, seega ei saa medalite pealt kooli headust hinnata. «Elame kaasa kõigile õpilastele ja kui tööga kaasneb medal, siis tunneme saavutusest rõõmu,» arutles ta. «Kui neid on mõnel aastal vähem, siis on nii, sest ainult medalite jahtimine pole ülemäära eesmärgipärane tegevus.»
Kuldmedalist Marko Mändla peab kolme aastat Paide gümnaasiumis igati kordaläinuks. «Oli väga arendav aeg, nii akadeemiliselt kui ka enesearengu mõttes,» lausus ta. «Kindlasti leidsin gümnaasiumi jooksul õpetajate ja juhtkonna toel ja tegevusvabadusega oma tee – programmeerimise.»
Nii plaanibki Mändla minna Talllinna tehnikaülikooli programmeerimist ja riistvaraarendust õppima. «Tutvuste, aga osaliselt ka meie kooli kaudu olen juba saanud ühe tööpakkumise programmeerimise alalt,» ütles ta.
Kolm aastat tagasi lõpetas Marko Mändla Roosna-Alliku põhikooli. «Mulle on õpetajad alati soovitanud minna õppima Nõo reaalgümnaasiumi. Sinna ma läksingi, natukene aega õppisin, kuid see kool polnud minule ja tulin ikkagi kodukanti tagasi. Olen selle valikuga väga rahul,» lausus ta.
Mändla on läbi kooliaja olnud viieline, seega polnud tema puhul valikut kooli mitte kuldmedaliga lõpetada.
Veel pani Mändla tulevastele koolilõpetajatele südamele olla valmis pingutama. «Jutte, et siinsed gümnaasiumid pole ülemäära tugevad, on olnud palju kuulda. Minu hinnangul on iga kool nii tugev, kui palju on sul endal jaksu õppida,» lausus ta.
Paide gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Keitlin Jüristo nõustus direktor Margo Sootlaga selles suhtes, et lend on täis hakkajaid ja sihikindlaid noori inimesi. «Ilmselt oleme kõik hästi töökad,» märkis ta.
Jüristo, kelle suur armastus on muusika, sõnas, et medalile õppida oli osalt tema eesmärk, aga osalt see lihtsalt juhtus nii. «Ikka tahad ju häid hindeid saada, aga et tegemisi oli teisigi, siis kasutasin õppimiseks aega nii unetundidest kui ka näiteks muid vabu hetki, olgu selleks bussireis või midagi muud,» ütles ta.
Medal võib olla omaette eesmärk
Kolm aastat tagasi lõpetas Keitlin Jüristo Paide Hillar Hanssoo põhikooli ning valis edasiõppimiseks Paide gümnaasiumi. «Sain sisse ka Nõo reaalgümnaasiumi, kuid valisin Paide kooli,» selgitas ta. «Üks põhjus oli kodulähedus, aga teine asjaolu, et tahtsin tegeleda rohkem muusikaga. Kodust kaugel oleks muusika tagaplaanile jäänud.»
Jüristo lisas, et jäi valikuga rahule: märksõnad on siinjuures õpilaste individuaalne areng ja vaba suhtlemine.
Jüristo edasiõppimise valikuidki suunab muusikaarmastus. Nimelt teeb ta sisseastumiskatseid nii Tallinna muusika- ja balletikooli rütmimuusika ja laulu suunda kui Eesti muusika- ja teatriakadeemiasse klassikalise laulu erialale. Varuvariandina kaalub veel Tallinna ülikoolis psühholoogia eriala.
Jüristole teadaolevalt on suurem osa tema kaaslõpetajatest valimas samuti mõnda Tallinna või Tartu ülikooli eriala. Noormeeste plaanidesse mahub esmalt ajateenistus.
Hõbemedalist Gulliver Oselin ütles, et õppimine gümnaasiumis on just nii raske, nagu sa selle endale teed. «Minule oli seal õppimine pigem oodatust kergem,» märkis ta.
Gümnaasium medaliga lõpetada polnud Oselinil eraldi eesmärk. «Pigem suhtusin sellesse nii, et kui medal tuleb, siis tuleb,» lausus ta. «See, et meie lennus oli väga palju medaliste, oli minu arvates pigem juhus. Eks lennud ole erinevad.»
Omal ajal Paide Hillar Hanssoo põhikooli lõpetanud Oselin meenutas, et kandideeris põhikooli järel huvi pärast ka Tallinna ja Tartu keskkoolidesse, kuid valis lõpuks ikkagi kohaliku kooli ja on igati rahul. «Näiteks sain laia matemaatikat õppida väiksemas grupis, mis mulle väga sobis,» sõnas ta.
Järgmisena võtab Gulliver Oselin suvel ette 11kuulise ajateenistuse. Seejärel näeb end õppimas Tallinna tehnikaülikoolis mõnel reaalerialal.
Paide linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Enn Lehtpuu sõnas, et noored on tublisti õppinud ka Eesti teistes koolides.
Nii lõpetasid Marleene Randmaa ja Robert Milan Kotjuh Hugo Treffneri gümnaasiumi hõbemedaliga. Nõo reaalgümnaasiumist sai lisaks lõputunnistusele kuldmedali Maarja Liis Rüütel, Türi ühisgümnaasiumist Laura-Lisanna Nurmsalu ja Tartu Jaan Poska gümnaasiumist Teele Lotte Trug.
Medaleid tuli ka Türilt ja Koerust
Türi ühisgümnaasiumi lõpetas lisaks Laura-Lisanna Nurmsalule medaliga ka Hubert Luste, kes sai hõbemedali.
Järvamaa kutsehariduskeskuse gümnaasiumi lõpetas kuldmedaliga Mariina Teter.
Juba 2022. aasta märtsis otsustas Järva vallavolikogu lõpetada Aravete keskkoolis järk-järgult gümnaasiumihariduse andmise. See tähendas, et uusi kümnendaid klasse ei avatud, gümnaasiumiosas noored said oma õpingud lõpetada ja edasi jätkas kool põhikoolina.
Nüüd on sama teekonda läbimas Järva-Jaani gümnaasium, mille saatuse otsustas Järva vallavolikogu 2023. aasta kevadel. Tänavu 1. septembrist muutub kool põhikooliks. Gümnaasiumi lõpetas viimane, 67. lend.
Järva-Jaanis gümnaasiumi direktor Annela Tammiste andis teada, et lõpetajate seas medaliste polnud.
Koeru keskkooli lõpetas kuldmedaliga Martin Korjus ning hõbemedaliga Getrin Lokotar ja Angela Ringmets.
Kooli juhiabi Marika Nagla hinnangul on need noored kohusetundlikud ja igal moel tublid. «Martin on vähese jutuga ja tagasihoidlik noormees, kellel on suur huvi IT vastu. Kõike, mida teeb, teeb hästi ja põhjalikult, eriti matemaatikat,» lausus ta.
Getrin Lokotar on Nagla ütlust mööda rõõmsameelne ja sõbralik tütarlaps, kellele meeldib tantsida rahvatantsu. Ta on saavutanud häid tulemusi eesti keeles. «Angela on samuti viisakas ja rõõmsameelne tütarlaps. Ta on esindanud kooli ajaloo- ja bioloogiaolümpiaadil ning osalenud aastaid koolilehe toimetuses,» lausus ta.
Ka Järva vallas on osa noori valinud põhikooli järel mõne muu Eesti kooli. Nii lõpetas Romi Tammleht Tallinna kunstigümnaasiumi kuldmedaliga ja Diane Paju pingutused andsid talle Tartu Tamme gümnaasiumist hõbemedali.
Olgu öeldud, et kui Türi vallas oli parimate koolilõpetajate vastuvõtt juba 3. juunil, siis Järva valla parimad olid kutsutud vallavanema vastuvõtule eelmisel nädalal ja sel teisipäeval võõrustas Paide raekojas linna tublimaid lõpetajaid linnapea Kaido Ivask. Lõpuaktused olid eile.