Kustutipaanika põhjustab järjekordi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harivald Reim (paremal) Kustutaja OÜst võtab vastu tulekustutit väikebussi omanikult Ahti Joalalt, kes ütles, et on kuulnud suurtest trahvidest ja et odavam on kord aastas kontrollimas käia.
Harivald Reim (paremal) Kustutaja OÜst võtab vastu tulekustutit väikebussi omanikult Ahti Joalalt, kes ütles, et on kuulnud suurtest trahvidest ja et odavam on kord aastas kontrollimas käia. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Tulekustutite kontrollijail on praegu käed-jalad tööd täis, sest autojuhte, kes trahvihirmus kustuteid soetavad või taadelda soovivad, on kümme korda rohkem kui möödunud aasta lõpul.


Tormijooks kustutitele on seda hämmastavam, et Järvamaal pole eelmise aasta lõpust siiani määratud ühtegi karistust ei tulekustuti ega muu autovarustusse kuuluva puudumise eest.

Nii ütles Paide politseijaoskonna infojuht Ülle Laas, kes juhtis tähelepanu ka sellele, et ohukolmnurk, tõkiskingad ja esmaabivahendid võivad ootamatul hetkel osutuda väga vajalikuks ja nende puudumise tagajärg võib olla suurem kui trahv kuni 3000 krooni, mida politseinik määrab.


Klientide arv kümnekordistus
Ka Põhja Politseiprefektuuri vanempressiesindaja Aleksandra Šljušenkova rõhutas, et tulekustutite puudumise eest trahvide määramine ei ole politseinike jaoks prioriteet ja lisas, et kui leitakse, et kustuti kehtivusaeg on lõppenud, juhivad politseinikud sellele autojuhi tähelepanu või teevad hoiatuse. «Sellise rikkumise eest trahve reeglina ei tehta,» kinnitas Šljušenkova.

Lääne-Eesti päästekeskuse Järvamaa päästeosakonna juhataja Janar Kärner märkis, et alusetule trahvihirmule vaatamata on siiski hea, et autojuhid kehtivate tulekustutite pärast muretsevad. Kärner soovis inimestele meelde tuletada, et päästeteenistus tulekustuteid ei kontrolli. «Me ei tee ülevaatust, ei kontrolli ega täida neid,» täpsustas ta.

Pole mõtet ka kustutiga komandodesse minna. Selle asemel soovitas Kärner pöörduda ettevõtete poole, kes kustuteid kontrollivad.

Järvamaal on kaks ettevõtet, kus on pädevad spetsialistid, kes selliseid töid teevad. Üks on Aravete Tulehoidja, kes tegutseb ka Paides, ja teine Kustutaja OÜ Paides.

Aravete Tulehoidja juhatuse esimees ja ka Paides Cramo Estonia majas kustuteid kontrolliv Priit Grünthal ütles, et võrreldes tavaseisuga on huvi kustutite vastu kümme korda suurem. «Kui vanasti osteti kustuteid suhteliselt vähe, siis nüüd ei jõua neid enam nii palju tarnida, kui küsitakse,» lausus ta.

Grünthal lisas, et siiani on kustuteid kõigile soovijaile veel jagunud. Kordades rohkem on Grünthali tähelepanekut mööda neidki, kes tahavad lasta kustutit kontrollida. «Üritame teha nii kiiresti kui võimalik, aga kui klientide arv suureneb, võib tekkida olukord, et ei jõua enam samal päeval ära teha,» tunnistas ta.

Grünthal ütles, et Aravete Tulehoidjas rohkem seda tööd tundvaid pädevaid spetsialiste pole ja et ta teenindab nii Aravetel kui ka Paides (Pärnu 118), oleks mõistlik enne aeg telefonitsi kokku leppida. Number, mida valida, on 514 3157.

Klientide puuduse üle ei kurda ka OÜ Kustutaja tulekustutite kontrollija Harivald Reim. «Rahvast on palju ja tuleb kogu aeg järjest juurde,» sõnas ta. Reim teenindab kliente Paides Pikk 42 majas.

Reim tunnistas, et mõnikord on tal tulnud teha tööd hilisõhtuni ja päeva jooksul pole õieti aega ka väikest pausi pidada.

Ta arvutas, et möödunud poole aasta jooksul kontrollis ta 300 kustutit, aga nüüd kahe nädalaga on neid olnud juba 400.

Endise päästetöötajana leidis Priit Grünthal, et kehtimatu kustuti eest saadava trahvi hirm on tegelikult hea, sest paljud neist kustutitest, mida kontrolli tuuakse, ei kõlba üldse kasutada.

Kustutit ostes soovitas Grünthal esmalt otsida märget järgmise kontrolli aja kohta.
Küsimusele, kas siis tõesti on müügil kustuteid, mille kehtivusaeg on lõppenud, vastas Grünthal, et praegu ilmselt enam mitte, sest ära on ostetud kõik, ka vanad kustutid. «Kui kauplus ostab portsu kustuteid sisse, pole ju sugugi kindel, et ta jõuab need aasta jooksul maha müüa,» lausus ta.

Harivald Reim selgitas, et ruumis seinal olevaid kustuteid tuleb kontrollida kord kahe aasta tagant, aga vibratsioonikeskkonnas olevaid liiklusvahendite kustuteid igal aastal.
Kustuti kontroll maksab 50–70 krooni, uus ühekilone kustuti 200–300 krooni.

Kustuteid ei osata kasutada

Kustuteid müües, kontrollides ja klientidega suheldes on Priit Grünthal kuulnud kurtmisi, et kustuti autos on mõttetu, sest pole oskusi, kuidas seda kasutada. «On selliseid, kes otsivad viis minutit autost kustutit, on ka selliseid, kes näivad seda lausa kartvat,» muretses Grünthal.

Tulekahju puhul Grünthali hinnangul sellistest olukordadest palju abi poleks.
Põhiline, mida inimesed ette heidavad, on arvamus, et ühekilose kustutiga pole tulekahju korral midagi teha. «Tegelikult on vastupidi: kustutab küll, aga seda lihtsalt ei osata teha,» sõnas Grünthal.

Grünthal lisas, et Aravete Tulehoidja teeb asutustele koolitusi, aga seda, kus eraisik kustuti kasutust õppida saaks, ta öelda ei teadnud.

Järva autokooli liiklusõpetaja Mait Klein sõnas, et juhiloakursused tutvustavad tulekustutit koos ülejäänud autovarustusse kuuluvaga. «Võime lubada, et õpilane saab seda käes hoida, aga iga inimesega kustutit tühjaks lasta küll ei saa,» lausus ta.

Klein lisas, et enne riikliku eksami sooritust peavad eksaminandid veenduma, et autos on kustuti ja sellel kleeps, mis tõestab, et vahend on töökorras.

Päästekeskuse Järvamaa päästeosakonna juhataja Janar Kärner ütles, et esmast teavet kustuti kasutuse kohta annab kasutusõpetus. «Tuleb splint ära tõmmata, suunata juga tulekoldesse ja vajutada päästikule,» õpetas ta.

Põhjalikumaid teadmisi pakuvad töökeskkonna ja ohutuskoolitused, mida peaks tööandja vähemalt korra aastas oma töötajatele korraldama. «Ohutuskoolitused peaksid olema rutiin, mitte erakorraline sündmus,» märkis Kärner.

Ka päästeteenistus käib mingil määral avalikel üritustel ja räägib nii suitsuanduri vajalikkusest kui ka esmaste tulekustutusvahendite kasutusest.

TEAVE
Autovarustusse peavad kuuluma ohukolmnurk, üks tulekustuti, kaks tõkiskinga, esmaabivahendid, kui tegemist on tööandja autoga.
Helkurvesti tavaliiklejale praegu kohustuslik ei ole, kuid uue liiklusseaduse jõustudes see muutub.
Allikas: politsei

Käitumisjuhis autopõlengu korral
* Kui põleb kapotialune, tehke auto inimestest tühjaks. Käskige kaassõitjail ohutusse kaugusesse minna.

* Mootorikatet ei tohi kohe avada, sest tuli saab lisahapnikku juurde ja põleng läheb hullemaks.

* Üritage kustutusainet sisse lasta läbi iluvõre, alt karterikaitse juurest või siis mootorikatet veidike paotades.

* Kustutuspulber täidab mootoriruumi, laguneb lämmatavateks gaasideks, isoleerib hapniku juurdepääsu ja moodustab põlevale pinnale ladestuva sulami.

* Kuiva pulbri graanulid ammutavad soojusenergiat ja toimivad jahutavalt. Ka süsihappekustuti gaasijuga lämmatab põlengu ja jahutab kuumi pindu, takistamaks taassüttimist. Põlemise lõppemisest annab märku valgeks muutunud suits.

* Et tuli uuesti ei süttiks, ärge mootorikatet kohe avage. Laske kustutusainel veel mõnda aega mõjuda.

* Elektrijuhtmestiku isolatsioon tekitab üle kuumenedes eriti mürgiseid gaase. Kõik sõitjad peavad viivitamatult autost lahkuma;

* kui juhtmestik üksnes tossab, võtke esmajärjekorras lahti aku massijuhe;

* kui juhtmestik juba põleb, üritage aku massijuhe esimesel võimalusel lahti saada.
Allikas: Päästeamet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles