/nginx/o/2016/02/17/5055521t1h8a9a.jpg)
/nginx/o/2012/05/25/1125752t1h1e2e.jpg)
Tapa vallavolikogu 31. mai istungi päevakorras on ühinemisettepanek Ambla ja Aegviidu vallale. Kolme eri maakonnas asuva valla liitudes moodustuks rohkem kui 11 000 elanikuga omavalitsus.
Ambla elanikud vaatavad Tapa poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Käärma on pensionär, kes elab Ambla vallas Aravetel. «Paidesse on mul asja umbes kord kolme nädala tagant, enamasti käin ikka Tapal või Rakveres,» ütles ta.
Käärma hinnangul oleks ühinemine õigustatud, sest valla suutlikkus suuri projekte ellu viia on kahanenud. «Ambla on väikseks jäänud. Suuri asju siin enam ei tehta, isegi kergliiklusteid ei ehitata, kuigi suuri teid remonditakse,» põhjendas ta.
Ambla vallavolikogu endise liikmena on Käärma seda meelt, et ühinemist peaks tõsiselt kaaluma.
Võimaliku ühinemisettepaneku tegemist kinnitasid nii Tapa vallavolikogu esimees Urmas Roosimägi kui ka Ambla vallavolikogu juhtiv Vello Teor.
Urmas Roosimägi jäi ühinemisettepanekust ja selle heast mõjust Tapa vallale rääkides kidakeelseks, sest tema meelest pole volikogus selles suhtes üksmeelt. «Kui mõelda riigimehelikult ja ka koostööle näiteks hariduse vallas, siis see on vaid üks aspekt, aga eks volikogu peagi selgusele jõudma, kas ühinemist soovitakse või mitte,» selgitas ta.