Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sõnad seovad tundeid

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Küllike Veede armastab sõnu ja sõnad armastavad teda. Küllikese tekstidesse vormitud sõnad tekitavad emotsioone. Seekord rääkisime Küllikesega sõnadest, mis tekitavad emotsioone temas endas.

Küllike KIRJUTAB kiiresti ja hästi. Kohe nii hästi, et tema raadiokuuldemängude stsenaariumid leidsid tunnustust Eesti ringhäälingumuuseumi kuuldemänguvõistlusel. (Kuuldemäng esilinastub Raadioteatris 16. juunil
Lühinäidend «Puudutamata» pälvis aga möödunud aastal Eesti Teatri Agentuuri eripreemia ja Kalju Orro tegi sellest kuuldemängu, mis on kohe-kohe valmimas. Eile käis Küllike seda pealinnas üle kuulamas ja autorina arvamust avaldamas.

See oli nii kena, kuidas Kalju Orro (Tallinna Linnateatri näitleja – toim) minuga suhtles ja mind innustas. Suurepärane tunne jäi sellest koostööst. Tegelikult läks sisse väga palju tema mõtteid. Need on lihtsalt nii kihvtid mõtted, et ma ei oleks ilmaski nende peale tulnud.
Mind inspireerib, kui mul kästakse midagi teha. Kui Tiit (Alburahva Teatri juht, lavastaja ja näitleja Tiit Tammleht – toim) käskis näidendit kirjutama hakata, siis ma kohe inspireerusin.
Palve reeglina ei inspireeri. Kuupäev peab ees olema. Pool aastat pole ma mitte midagi kirjutanud, aga valmistun näidendit kirjutama. Seda on vaja juuni keskpaigaks. Kõige tähtsam on pealkiri, see on mul olemas.
Olin nelja-aastane, kui vanaema kirjutas üles ühe minu luuletuse. Istusin õunapuu all ja laulsin, et «kuidas laulda võidu, kui ei ole Guidot, Guidoga käin ringi ma, muidu olla ma ei saa, heia-hopsassaa, kuidas Guido siia saab?»
See oli minu elu esimene luuletus, kusjuures meie tutvusringkonnas ei olnud ühtegi Guidot. Pärast ma ei kirjutanud enne, kui neljandas klassis. Mingi aeg otsustasime naabrilastega, et teeme bändi, ja siis kirjutasin hulgaliselt laulusõnu. Õnneks me seda bändi kunagi ei teinud (pugistab naerda).

Tagasi üles
Back