Rahvaloenduse tulemustes pole järvalastele midagi rõõmustavat: just siin on püsielanike arv vähenenud enim. Omavalitsusjuhid usuvad siiski, et elanike arv püsistub lähiajal.
Omavalitsusjuhid: langus peab peatuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati Järva maakonnas 30 553 inimest, 2000. aasta rahvaloenduse andmetega võrreldes on siin 8228 elanikku vähem, see on peaaegu Paide linna jagu inimesi.
Elanike arvu vähenemine 21,2 protsenti seab Järvamaa Eesti maakondadest kõige nukramasse seisu.
Kui võtta arvesse seda, et 2005. aasta lõpus liitus Tapa vallaga toona 1615 inimesega Lehtse vald, oleks Järvamaa ikkagi oma püsielanike vähenemisega esimeste seas koos Hiiu, Jõgeva ja Viljandi maakonnaga.
Omavalitsusjuhid tunnistavad, et midagi head rahvaloenduse tulemustes ei ole, aga pead ei tohi sellest hoolimata norgu lasta.
Türi vallavalitsuse rahandusosakonna juhataja Tähve Milt usub, et langustempo selliseks jääda ei saa, see peab aeglustuma. «Nüüd võib olla lootus selles, et välja on läinud need, kel siin juuri polnud, ning jäänud need, kel on siin juured, normaalne töö- ja elukoht, kes on siia kinnistunud, ja nemad siit ära ei lähe» arutles ta.
Mildi meelest võibki Järvamaa elanike optimaalne piir olla pisut alla 30 000 ja selle juures peaks olukord püsistuma.
Väätsa vallavanema Jarno Lauri ütlust mööda on ainus mõistlik reaktsioon sellele halvale uudisele meie kõigi ühine pingutus selle nimel, et vähemalt praegust taset säilitada.
Et ettevõtted maakonda tuleksid, peaks muutuma hoiak, et ehitagu, aga kuskile mujale. «Iga ettevõte toob kaasa mingi mõju keskkonnale või elanikkonnale, aga tuleb kaaluda, kas väike negatiivne efekt kaalub üles töökohad ja muu positiivse, mõtlema peab oma aiast kaugemale,» lausus Laur.
FAKTE
• Viies Eesti linnas on elanikke rohkem kui Järva maakonnas, need on Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve.
• Statistikaameti andmeil on viimase kümne aastaga (2002–2011) Järvamaa rahvastik vähenenud keskmiselt 539 inimest aastas, suurema osa sellest on andnud väljarändajad.
• Kümne aasta keskmine loomulik iive on olnud –107 ja väljaränne –432 aastas.