Plastijäätmete töötleja leidis niši hobumajanduses

Osaühingu Rexest Grupp juhatuse liikmed Aivo Käsnar (vasakul) ja Andrus Valdmaa peavad oma firmas välja töötatud ilmastikukindlat materjali – plastrexi – ideaalseks nii liivakastide, lillekastide, aiamööbli, prügimajade, kuuride kui ka aiamoodulite tarbeks. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Euroopas on umbes kuus miljonit hobust, igal hobusel on latter, millele kulub vähemalt 50 meetrit punnlauda, see teeb kokku 300 miljonit meetrit ehk rohkem kui seitse tiiru ümber maakera.

Need arvud tõotavad tööd ja turgu Mäos utiilsetest plastijäätmetest ehitusmaterjale tootvale osaühingule Rexest Grupp.
Kui 2009. aastal asutatud ettevõte plaanis algul toota segaplastisulamist üldehituses kasutatavaid plaate ja talasid, siis praegu moodustab Mäo tehase toodangust 80 protsenti hoopis punnlaud, mis läheb hobuselatrite vahelaudistesse.

«Hobune armastab puitu närida, aga et ta uriin imbub puitu, siis on hobusel oht oma jääksoolade tõttu haigestuda,» selgitas Rexest Grupi juhatuse liige Andrus Valdmaa. «Plastist punnlaudadest latrites on hobused tervemad, lisaks on see pikas perspektiivis odavam, sest selle eluiga on puidust vähemalt kümme korda pikem.»
Hobuehitistes kasutatav punnlaud rändab Mäost peamiselt Soome, Rootsi, Taani ja Inglismaale.
Neis mitmes toodetakse samuti plastijäätmetest profiile, aga Rexest Grupi materjalil, mille firma juhid on nimetanud plastrexiks, on teiste ees eeliseid.