Kabala lastes peitub sumoanne

Maarjus Veitmaa (paremal) Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Eelmisel pühapäeval astus Eesti meistrivõistlustel esimest korda sumomaadlusareenile neli Kabala põhikooli õpilast, kes tõid vaid kolme treeningukorra järel koju neli medalit ja kaks neljandat kohta.

Kuus Kabala põhikooli õpilast tegi eelmisel reedel oma elu kolmandat sumomaadlustrenni. Neli neist sõitis juba pühapäeval võistlusele, kusjuures lausa oma vanuseklassi Eesti meistrivõistlustele.
Noori juhendas K&F rahvusvahelise sumokooli juhatuse esimees ja treener Kairi Kuur, kes ei pidanud üldse imelikuks, et lapsed pärast nii vähest harjutamist võistlevad ja kogenenud eakaaslastega rinda pistavad. Näiteks üheksa aastat tagasi sõitis Kuur pärast kaht treeningut Euroopa meistrivõistlustele ja tuli sealt tagasi hõbemedaliga.
Jõud tuleb isa aidates
Pühapäeval selgus, et treenitud oli küllalt. Kuur sõnas võistluse kokkuvõttes, et Kabala lapsi tabas medalisadu. «Nad olid väga tublid,» lisas ta.
Kolmanda klassi õpilane Maarjus Veitmaa sai kolm pronksi: omavanuste poiste raskekaalus, absoluutkaalus ja vanemate poiste raskekaalus. «Maarjus oli ikka tubli, nii kõva mees, et võitis ära ka need, kes olid mitu aastat trenni teinud,» lausus Kuur. «Poleks osanud oodatagi, et nii tubli on.»
Neljanda klassi õpilane Markus Saluste võitis kuni 65kilogrammiste poiste kaalus pronksi. Kolmanda klassi õpilane Annaly Tšerednik sai kuni 45kilogrammiste tüdrukute kaalus ja absoluutkaalus neljanda koha. Kuur märkis, et konkurents oli tugev ja vanuseklasside kokkuvõttes osales meistrivõistlustel ligi sada last.
Kolm pronksi võitnud Maarjus sõnas, et ei teadnudki enne võistlust, et võib nii tugev olla. Sumoringis tuli talle vastaseks ka paar päris temast suuremat ja pikemat poissi. «Nendest ma jagu ei saanud, aga minusugustest väiksematest sain küll,» ütles ta. «Ma lükkasin nad lihtsalt ringist välja.»
Sumoga tahab Maarjus edasi tegelda. Siiani ta kusagil treeningul ei käinud. Sumoks vajalikku tugevust on ta kogunud isa töö juures aidates, kui tuleb vahel üht-teist tõsta.
Tublid sumomaadlejad leidis Kuur Kabalast üles juhuslikult. Sumokool tahtis pakkuda ühele koolile tasuta seminarkoolitust ja saatis kirja Kabala põhikoolile teadmisega, et see läks Raplamaa Kabala lasteaed-põhikoolile.
Huvijuht Ellen Nugis haaras jalamaid võimalusest kinni, kirjutas vastu ning jaanuari lõpul tulidki sumokooli treenerid ja omanikud Kairi Kuur ja Fausto Gobbi Kabalasse koolitust tegema.
Huvijuht Ellen Nugis lausus, et algul oli laste seas soovijaid palju. Teisel korral kutsuti koolitusele need, kes olid tõelised huvilised, ja kolmandale koolitusele juba need, kel seisid eest võistlused.
Kaheksanda klassi õpilase Deilis Pärnjõe võttis Kuur kohe reedel kaasa Rakverre sumolaagrisse. Deilis astub võistlustulle 8. märtsil.
Maalaps sobib maadlejaks
iseloomu poolest
Kairi Kuur selgitas, et hea sumomaadleja on tugev, tal on iseloomu ja ta tahab alaga tegeleda. «Sumo nõuab terve keha pingutust,» lausus ta. «Kui on tugev vastane, tuleb tohutult pingutada, et teda ringist välja tõugata.»
Kuur sõnas, et ta pole üllatunud selle üle, et leidis väiksest maakoolist häid maadlejaid. «Maalapsed on tugevamad, teevad maatöid ja neil on ka rohkem iseloomu,» põhjendas ta. «Linnalapsed on harjunud, et neil on palju võimalusi ja siis nad teevad, mis tahavad, ja lõpuks nagu ei saagi midagi tehtud.»
Kabala põhikooliga tahab rahvusvaheline sumokool koostööd jätkata. Kuur sõnas, et meeles mõlgub mõte korraldada Kabalas turniir. «Mitte üle-eestiline, aga näiteks kolmele klubile,» täpsustas ta. «Siis saaksid osaleda ka teised lapsed lisaks praegustele väljavalitutele.»
Kabala põhikooli direktor Aili Roosa sõnas, et head kohad rõõmustasid kooliperet. «Kui me kogu aeg oleme siin kurvad ja kinnipanemisohus, siis see on ere elamus siia vahele,» ütles ta.
Roosa lausus, et tema on igati valmis sumomaadlust koolis toetama, et treenerid ikkagi jätkaksid lastega tegelemist.

KOMMENTAAR

Madis Õunapuu
endine türilane, sumomaadleja
Minu arvan, et lastel on igasuguse spordiga kasulik tegeleda. Kui on ilus ilm, tuleb lapsi vitsaga ajada arvuti tagant välja. Kui mina noor oli, siis oli esimene asi õueminek, kõik muu oli teisejärguline.
Mida varem hakata sumoga tegelema, seda parem. Mina hakkasin alles 30aastasena.
Heal sumomaadlejal peab olema kõige rohkem tahtmist, aga ka annet ja head suunajat. Vaja on osavust ja kiirust. Teinekord ei võidagi suur ja tugev, vaid hoopis väike ja osav.
Olen tegelenud sumoga 1997. aastast. Meeskondlikult olen tulnud Euroopa meistriks ja individuaalselt hõbedale. Maailmameistrivõistlustel oleme tulnud meeskondlikult pronksile.