Aravetel avati Eesti esimene biogaasijaam

Aravete biogaasijaam Foto: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Aravete lähistel Mägise suurfarmi juures avati Eesti esimene biogaasijaam, mis toodab soojus- ja elektrienergiat sõnnikust ning biomassist, jaamast tuleva soojusega hakatakse kütma kohalikke kortermaju.

Aravete biogaasijaama tootmisvõimsus on 2 megavatti elektri- ja 2 megavatti soojusenergiat. Jaam suudab aastas töödelda kuni 100 000 tonni biolagunevat materjali, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ta on eriline selle poolest, et ta baseerub suures osas põllumajanduslikul toorainel, kuid on võimeline töötlema ka tööstuslikke tooraineid, näiteks toiduainetööstuse jääke," selgitas biogaasijaama ühe omaniku Baltic Biogasi projektijuht Triinu Tamm.

Mägise farmi juurde veetakse kokku Aravete Agro kõigi 3800 lehma ja noorlooma sõnnik ning läga neljast farmist. Sõnniku ümbertöötlemisel tekkivat kääritusjääki ehk digestaati kasutatakse põlluväetisena.
"Sellega me saame näidata ka seda, et suurtootmise juures on võimalik toota nii, et me keskkonda ei kahjusta, vaid vastupidi, me saame sõbralikult majandada," ütles biogaasijaama teise omaniku Aravete Agro juhatuse esimees Leonid Linkov.

Kui elektrienergia müüakse Elektrilevi võrku, siis soojus suunatakse kohalikku katlamajja. "Kohalik tarbija peaks siit saama soodsama soojusenergia. See tähendab, et küttearved lähevad tõenäoliselt väiksemaks selle võrra, mida odavam see soojusenergia tuleb," ütles Avotermi juhataja Mati Sarap.

Aravete Agro hakkab biogaasijaamast tulevat soojust kasutama ka oma tootmises. "Kui suvel, juulis, augustis, septembris, majad sooja ei vaja, siis me kasutame seda sooja vilja kuivatamiseks," märkis Linkov.
Aravete biogaasijaama investeeriti kuus miljonit eurot, millest neljandik saadi  keskkonnainvesteeringute keskuselt. Kõik kulutused loodetakse tasa teenida kaheksa aastaga.
Biogaasijaam ehitatakse ka Ilmatsalu, Vinni ja Oisu asulasse. (ERR Uudised)