Koneskost saab tuulegeneraatorite tootja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Konesko projektijuht Alvar Hirtentreu Hiina päritolu tuulegeneraatoriga rahul ei ole ja on kindel, et Konesko suudab sellest paremaid toota.

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Eelmisel reedel hakkas Konesko Koeru tehase maa-alal tööle Hiinast pärit tuulegeneraator. Ettevõtte juhid peavad seda kesiseks lahenduseks ja lubavad paremaid tootma hakata.

Seni peamiselt rahvusvahelisele kontsernile Konecranes International elektrimootoreid tootnud Konesko juurutab esimest omatoodet – väikemajapidamisele mõeldud tuulegeneraatorit.


Projektijuht Alvar Hirten­treu ütles, et otsus sündis mitme asjaolu koosmõjul. Esiteks tõusevad elektrienergia ja soojuse hinnad. Teiseks on üleilmse kriisi ja tootmismahtude vähenemise ajal tööd vaja. Kolmandaks võiks ju tuulele rakendust leida. «Et tuul ei läheks tuulde,» naljatles ta.


Lisaks kõigele sellele on Koneskol mitmekülgsed tehnovõimalused: elektrimootorite ja -kilpide tootmine Koeru tehases ning metallitöö Põltsamaa tehases, kus on Eestis ainulaadseid tööpinke. «Teist selliste võimalustega ettevõtet annab Eestist otsida,» lisas Hirtentreu.


Võimsus sõltub vajadusest


Hirtentreu ütles, et Konesko hakkab tegema nelja võimsusega taluniku tüüpi seadmeid, väiksem neist on kahe- ja võimsaim 22kilovatine. «Kahene peaks suvemaja vajadused rahuldama, sellest tüübist on huvitatud meie põhjanaabrid soomlased, kel on palju väikseid saarekesi,» lausus ta.


Hirtentreu hinnangul sobib väiksem ja odavam tüüp näiteks maja kütmiseks ja valgustamiseks vajamineva elektrienergia tootmiseks. Tarvis läheb vaid masti, generaatorit, tiivikut ja küttekehadega veemahutit.


Kui on soov kasutada ka kodutehnikat ja vaadata telerit, on lisaks vaja inverterit ja akusid.


Esimene mast ja generaator on Koneskos juba töös, plekid on stantsitud ja lähevad lähiajal mähkimisele. Inverterid on ettevõttel plaanis esialgu osta, aga hiljem enda oma välja töötada. «Elektroonilise osa tehniline väljatöötamine võib maksma minna paar miljonit, aga sellest hoolimata tahame seda teed minna,» ütles Hirtentreu.


Viiekilovatine tuulegeneraator peaks Hirtentreu hinnangul sobima pisut nõudlikumale kliendile. «Kümnesest saab juba naabrimehele ka anda ning kahekümne kahesest jätkub omale, naabrimehele ja müüa ka,» selgitas ta.


Eesti Energia maksab praegu tuule jõul toodetud elektrienergia kilovatt-tunnist 1.29 krooni.


Eelmise aasta lõpul, kui Konesko hakkas oma seadet välja töötama, oli esialgu kavas hakata tiivikuid ja selle labasid Hiinast ostma. Nüüd on Hiinas tehtud tiivik ära nähtud ja otsustatud, et Konesko tehased saavad ka selle tootmisega paremini hakkama.


Esimesed Konesko tuulegeneraatorid on liimpuidust labadega, mis on kõige vastupidavamad. «Toorikud ostame Eestist ja Põltsamaa tehase töötlemiskeskuses saame kumerused välja töödelda,» selgitas Hirtentreu.


Edaspidi peaks nelja meetri pikkused labad valmima klaasplastikust. «Igal juhul tahame kõik algusest lõpuni oma tehases valmis teha,» kinnitas Hirtentreu.


Esimene oma toode peaks Konesko hoovile üles saama suve lõpul. Hiinlasest «vennaga» võrreldes tuleb see kuni kaks korda kõrgema mastiga: 12 meetri asemel 18 või 24 meetri kõrgune.


Ka selle korpus ja konstruktsioonilahendused on erinevad. «Hiina oma peame kesiseks lahenduseks,» ütles Hirtentreu. «Labade mõõdud on liiga suured ja inverter ei võimalda vähese tuule korral võrgust voolu võtta.»


Kõige odavama, 18 meetri kõrguse ja 2 kW võimsusega Konesko tuulegeneraatori maksumus peaks Hirtentreu andmetel jääma 100 000 krooni piirimaile.


Tuuleenergia


tähtsus suureneb


Tuule puudus ei tohiks Hirtentreu meelest probleemiks kujuneda. «Eestis on tuule keskmine kiirus neli-viis meetrit sekundis ja seda on käivitamiseks küllalt,» selgitas ta. «Et generaator annaks välja nimivõimsuse, oleks tarvis tuult tugevusega 12-13 meetrit sekundis.»


Konesko plaanib pakkuda ka tuulegeneraatorite paigaldust ja hooldust, kuigi nüüdisaegsed seadmed, mille eluiga on 15–20 aastat, on hooldusvabad. «Korra aastas ehk laagreid peaks õlitama,» täpsustas Hirtentreu.


Arvutuste ja muu teoreetilise osa on Koneskole teinud Tallinna tehnikaülikooli teadur Vello Selg, kes on oma sõpra Alvar Hirtentreud juba paarkümmend aastat tuulegeneraatoreid tootma õhutanud. «Meil oli ühine spordihuvi ja iga kord, kui kokku saime, küsis ta, no millal ometi käima paneme,» meenutas Hirtentreu.


Tänavu jaanuaris käis Selg Koneskos tehase võimalusi üle vaatamas. «Ta oli täitsa šokis, et meil on kõik olemas: masinad, materjalid, töötajad, oskused, miks me pole siis siiani neid tegema hakanud,» lausus Hirtentreu. «Ta heitis ette, et see on meile lausa patuks kohe.»


Hirtentreu usub, et juba tänavu on esimesed Konesko tuulegene­raatorid ka müüdud. Suurt huvi on üles näidanud Eesti talunikud, aga veelgi suuremat huvi soomlased.


Hirtentreu on kindel, et kuigi praegu on taastuvenergia osa Eestis suhteliselt väike, suureneb see tulevikus. Juba möödunud aastal paigaldati Euroopa tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel Euroopa Liidus elektri tootmiseks kõige rohkem just tuulegeneraatoreid, igal tööpäeval keskmiselt 20.


Möödunud aastal lisandunud elektrigeneraatorite kogutoodangust 43 protsenti andis tuuleenergia. «Maailmas tegeletakse sellega palju, aga ikka veel on poolteist miljardit elektrita kohta, nii et turgu peaks meil jätkuma,» märkis Hirtentreu.

Tagasi üles