Kaamerad pakuksid sõnajõule tuge

Foto: Fotolavastus Andrus Eesmaa

Koolijuhid kinnitavad, et ulakate laste korralekutsumiseks piisab valdavalt sõnadest, kuid mõni kool soovib siiski paigaldada valvekaameraid, kui selleks raha leidub.

Järva Teataja veebilehe küsitluse tulemused panid Järvamaa koolijuhte imestama. Üllatuslikult arvas üle poole vastanutest, et ülekäte läinud õpilasi peaks korrale kutsuma füüsilise karistusega (58 protsenti).

Paide gümnaasiumi direktor Vello Talviste sõnas, et gallupis saavad inimesed oma mõtteid vabalt avaldada. «Füüsiline karistus kuulus ikkagi eelmisse või üle-eelmisse sajandisse,» ütles ta. «Tänapäeva demokraatlik ühiskond sellist mõjutusvahendit ei tunnista, isegi kui gallup seda soosiks.»

Talviste märkis, et enamasti piisab siiski sõnajõust. On olnud juhuseid, kui kooli tuleb kutsuda politseinik, kuid seda juhtub kooliaasta jooksul üks-kaks korda, kui tegemist on tõesti eriolukorraga. «Kui füüsiline vägivald läheb nii tõsiseks, et hakatakse juba vigastusi tekitama,» täpsustas ta.

Korrarikkuja teeb iseseisvalt tööd tunnirahuklassis

Türi majandusgümnaasiumi direktor Aivar Paas sõnas, et tundi segavad õpilased saadetakse tunnirahuklassi.

See tähendab, et õpilane saab iseseiseva töö, mida ta peab tegema teises ruumis, kus alati istub ka täiskasvanu. «Õnneks väga kergel käel me sinna lapsi ei saada,» kinnitas ta.

Paas selgitas, et kui õpilane on olnud tunnirahuklassis mitu korda, hakkavad tema käitumise põhjusi uurima klassijuhataja ja psühholoog ning võetakse ühendust vanematega.

Aasta majandusgümnaasiumi juhtinud Paas märkis, et veel pole tal olnud põhjust käskkirja välja anda. Samuti ei pea ta õigeks politseinikke kooli kutsuda, sest esialgu peaks püüdma lahendada probleeme maja sees.

Aravete keskkooli direktor Andy Tilk sõnas, et tugevamad õpetajad suudavad end klassiruumis kehtestada autoriteediga, nõrgemad pöörduvad abi saamiseks juhtkonna või tugiteenuste poole. «Selge see, et füüsilise karistuseni ei tohiks asi minna,» ütles ta. «Üldjuhul piisab õpilase korralekutsumiseks suulisest noomitusest.»

Kui seni on kõneldud, et õpetajatel koolis õigusi pole ja lapsed ajavad vaid oma õigusi taga, annaks jaanuaris valitsuse kinnitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu vastuvõtt õpetajatele kindlust, et õpilast tohib siiski korrale kutsuda.

Seaduseelnõus on näiteks lahti kirjutatud õpilaste mõjutusvahendid, mida praegu kehtiv seadus teinud pole.

Järvamaa koolijuhtide meelest midagi uut selles pole, sest kõike seda rakendasid koolid senigi, kuid lahtikirjutamine annab vähemalt kindluse, et nii tohib tegutseda.

Näiteks on mõjutusmeetmetena nimetatud kirjalikku noomitust, õppetunnist eemaldamist, suunamist tugispetsialisti juurde, ajutist keeldu osaleda õppevälises töös, vanema kooli kutsumist. «Annab kindluse, et võin karistada õpilast, kui ta vastu hakkab,» lausus Aivar Paas. «Seni on õpetaja olnud kannataja ja kartja rollis, et nii kui häält tõstab, kohe õpilane karjatab, et tal on õigused.»

Paas rõhutas, et oluline on ka kodu toetus. «Kui õpetajal pole kodust tuge taga, võib ta seista klassi ees ka pea peal ja sellest pole tolku,» ütles ta.

Aravete keskkooli direktor Andy Tilk sõnas, et lapsi kool ümber kasvatada ei saa. «Kodu on see koht, kus last kasvatatakse,» lausus ta. «Teadlased on kindlaks teinud, et laste iseloom kujuneb välja viiendaks eluaastaks, seega ei saa rääkida koolis kasvatamisest.»

Kaamera sunniks oma

tegevust jälgima

Seaduseelnõus on punkt, mis lubab koolil kasutada elektroonilisi vaatlusseadmeid. Juba praegu kasutab Eestis mitu kooli valvekaameraid, kuigi praeguses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses niisugust luba kirjas pole.

Türi majandusgümnaasiumi direktor Aivar Paas tunnistas, et tema on sada protsenti kaamerate poolt, sest see kohustab nii õpilasi kui ka õpetajaid rohkem oma tegevust jälgima.

Paasi teada oli vahepeal Türi vallavalitsusel käivitumas kavand, mis oleks toonud koolimajade juurde jälgimisseadmed, Türi majandusgümnaasiumi ümbrusse näiteks 16 kaamerat. «Kahjuks on kavand rahapuudusel seisma jäänud,» lisas ta.

Aravete keskkoolis peaksid kevadel algama uuendustööd. Direktor Andy Tilk lausus, et tööde lõppedes on kavas paigaldada majja kaamerad, mis aitavad tagada turvalisust ja ennetada lõhkumisi.

Tilka ärritabki kõige rohkem, kui juhtkond, töölised ja ametnikud on näinud vaeva ja leidnud raha koolimaja korrastada, aga lõpuks on paari nädala pärast jälle midagi ära lõhutud.

Paide gümnaasiumi direktor Vello Talviste lausus, et ka nemad on isekeskis arutanud, et koolimajas võiksid olla valvekaamerad, kuid et praegu pole raha üleliia palju, on see jäänud vaid mõtteks. «Võimaluste tekkides tahaksime neid saada,» lisas ta.