/nginx/o/2016/02/17/5055521t1h8a9a.jpg)
/nginx/o/2009/09/23/239883t1hc02b.jpg)
Lapsepõlvest mäletan arsti karme sõnu, et haige püsigu toas. Arvasin põhjuseks olevat külmetumisohu, kuid ilmselt teati juba siis, et valguse käes avaldub mõne ravimi kõrvaltoime.
Ravimid teevad päikese kurjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi artikleid ravimite kõrvalmõjust on aeg-ajalt ilmunud ka Eestis, kinnitas Tartu ülikooli farmakoloogia instituudi vanemteadur Anti Kalda, et valgustundlikkuse kohta Eestis eriti teavet pole.
Eesti apteekrite liidu esinaine ja Paide Vee tänava apteegi juhataja Kai Kimmel tõdes, et väga paljud inimesed ei tea osa ravimite ja päikese koosmõjul tekkivatest kõrvalmõjudest mitte midagi. «Määritakse oma valutavat selga näiteks Fastum geeliga, ibuprofeeni või diklofenakki sisaldavate salvidega ja minnakse päikese kätte. Tagajärjeks on põletushaavad,» ütles ta.
Anti Kalda selgitusel võivad mõned ravimid ja nende laguproduktid nahas kuhjuda ja kõrvaltoimetena põhjustada nahakahjustusi.
Ta rõhutas, et eristada tuleb kaht valgustundlikkuse reaktsiooni. «Sagedamini esinev valgustoksilisus on seisund, kus valgus neeldub nahas olevas ravimis või laguproduktis ja nii tekivad reaktiivsed ühendid, mis kahjustavad naha rakke nende tekke piirkonnas,» selgitas Kalda. Valgustoksiline reaktsioon võib tekkida minutite kuni mõne tunni jooksul.