/nginx/o/2016/02/17/5055521t1h8a9a.jpg)
/nginx/o/2012/07/30/1244010t1h74a6.jpg)
Kartulimardikad näib olevat igasuvine mure, kuid nii massiliselt nagu sel suvel, pole neid veel olnud. Seda kinnitavad nii kartulikasvatajad kui ka Eesti maaülikooli vanemteadur Külli Hiiesaar.
Kahjurid levivad linnaski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käisin üleeile kartulimardikate korjamistalgutel. Tunni ajaga sai ämbrisse ligi 250 mardikat või nende vastset. Varem pole kartulimardikas minu talvekartuli kasvatajat sel moel kimbutanud. Sama mure on ka teistel selle kandi kartulikasvatajail. Nad ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle põllul kartulimardikaid sel suvel pole. Suuremate põllulappide omanikud on mures, et mardikate ülemvõimu tõttu võib mugul väikeseks jääda.
Kartulimardikad ei põlga ka linna heitgaase. Paides Tuleviku tänaval väikest maalappi omav Tiiu Tikka tunnistas, et on kartulit kasvatanud seal kümme aastat, kuid sellist vaatepilti nägi ta esimest korda. «Mul on kümme vagu, igaüks umbes kümme meetrit pikk ja ma korjasin sealt sada mardikat,» ütles ta.