Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/17/5055527t1h589f.jpg)
/nginx/o/2012/08/17/1276176t1h9b62.jpg)
Juuni keskpaigas Ohhoota mere kaldal asuvasse Magadani teed alustanud matkaseltskond jõudis sihtmärki, läbis kurikuulsa teelõigu nimetusega 110, koges looduse jõudu ja on õnnelikult kodus tagasi.
Matka idee autori ja reisiseltskonna kokku ajanud Paides töötava ettevõtja Heiki Lipandi sõnad «kodus on ikka kõige parem, kuid matkama läheks ka uuesti» on hea kokkuvõte pea kaks kuud kestnud ja ligi 26 000 kilomeetri pikkuseks kujunenud automatkale Venemaa avarustesse.
Matkal kogeti hirmu ja õudu, meelerahu ja joovastust, kuid nauditi ka kaunist loodust ja kohalike meeldivat vastuvõttu. Suurima mälestuse jätsid kümneliikmelisele reisiseltskonnale kurikuulsad Venemaa teed, mille olukorda ei andvat kirjeldadagi. Teise Järvamaalt pärit reisilise Vahur Aunpuu sõnul oli vahepeal selline tunne, et valimatute suuruste kividega koorem kruusa on lihtsalt teele valatud ja sõida seal siis, kuidas tahad.
Reisi sihtpunktini Magadani sõitis seltskond enamkasutatavatel maanteedel, sealt edasi valisid nad aga vaid kohalike kasutatavaid sõiduradasid ja tagasiteel panid end proomile mööda BAMi teed sõites ning automatkajate seas oma ekstreemusega tuntud maanteed nimetusega 110 läbides.