T, 7.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nahkhiir jagab elupaika inimesega teda ründamata

Nahkhiir jagab elupaika inimesega teda ründamata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
See põhja-nahkhiir lendab ringi Paides Soo tänava korrusmajade vahel.
See põhja-nahkhiir lendab ringi Paides Soo tänava korrusmajade vahel. Foto: Ingmar Muusikus

Eestis elavad nahkhiired on putuktoidulised ja keegi ei pea kartma, et käsitiivalised neid ründavad, kuulis üle poolesaja inimese lohutuseks eelmisel reedel Türil keskkonnaameti loodusõhtul.

Augusti lõpus peetakse ühel ajal paljudes riikides üle ilma nahkhiire-ekskursioone, järvalastele kõneles neist eelmise nädala reede õhtul nahkhiireuurija Triinu Tõrv, kes on tegev MTÜs Suurkõrv ning Tallinna Ülikoolis bioloogia õppetooli lektor.


Esmalt tutvustas Tõrv nahkhiiri üldiselt, näha oli neid slaididelt karvasemaid, siledamaid, koera, rebase või ninasarviku nägu meenutavaid liike ning ka selliseid, kelle kohta paljud inimesed ehk «inetu» tahaksid öelda.
Triinu Tõrv lohutas neid, kes vampiire kardavad, sellega, et Eestis elavad nahkhiired on kõik putuktoidulised ja pole hirmu, et nad kedagi ründavad.


Seevastu Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistel aladel elutsevad vampiirnahkhiired ei hammusta, vaid kriimustavad ohvri nahka ja siis lakuvad haavast immitsevat verd, sedagi mitte rohkem kui umbes teelusikatäis korraga.

Märksõnad
Tagasi üles