Kümnes muinastulede öö keskendus filmipaikadele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Terje Truska
Copy
Esnas elav Urmas Glase meenutab vana veski juures, kuidas ta 11aastasena Peeter Simmi filmi «Ideaalmaastik» osaliseks sattus ja kuidas näilisusest sai filmis tegelikkus.
Esnas elav Urmas Glase meenutab vana veski juures, kuidas ta 11aastasena Peeter Simmi filmi «Ideaalmaastik» osaliseks sattus ja kuidas näilisusest sai filmis tegelikkus. Foto: Erakogu

Järvamaa muuseumi eestvõttel viis tänavune, juba kümnes muinastulede öö retk laupäeval bussitäis  huvilisi filmivõttepaikadesse Järvamaal.

«Eesti film 100» puhuselt oli muuseum ette valmistanud kohtumisi 14 eri kohas kaheksa Eesti filmi asjus, nagu «Pimedad aknad», «Valgus Koordis», «Mäeküla piimamees», «Karikakramängu» osa «Tätoveering» ja «Salakütt», «Vana mees tahab koju», «Sammud teel», «Reekviem».

Endise Paide raudteejaama, praeguse bussijaama juures teadis paidelane Tiiu Saarist 1968. aastal tehtud filmi «Pimedad aknad» võtetest öelda, et rongi peatumist jaamas filmiti kaks päeva, stseenike on võetud ka Posti tänava koolimaja juurest.


Köisi (Kahala) endise meierei juurde oli palutud Urve Stroom, kes filmi «Karikakramäng» ühe osa «Tätoveering» võtete ajal oli noor neiu. Ta elas oma perega samas majas ja sai kolm kuud vahetult osa filmimeeste tegemistest.
Kaasas oli tal album fotodega tollest ajast, märkmik näitlejate ja meeskonna autogrammidega. Stroomi ütlust mööda oli see vahva suvi ja sügisel oli kohe kahju, kui seltskond ära sõitis.
 

Märksõnad

Tagasi üles