/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2009/09/11/234096t1hcdd4.jpg)
Kiiresti läheneva kütteaja eel tuleb oma ahjud ja korstnad korralikult puhtaks nühkida, üha rohkem majaomanikke üritab selle töö korstnapühkija abita ära teha.
Korstna puhastamisega peab kiirustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat kehtinud tuleohutusseadus ütleb, et eramus tohib neli aastat ahju ja korstnat puhastada ise ja viiendal peab kutsetunnistusega korstnapühkija kutsuma.
Sama nõuavad ka kindlustusfirmad. Mõni inimene tõlgendab seda aga nii, et aastakese võib ju vahele jätta, keegi nagunii ei kontrolli.
Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso tõi välja, et sama seadus käsib majaomanikku korstnat hooldada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui korra aastas.
«Vastavalt vajadusele» võib tähendada seda, et ahju on tarvis puhastada sagedamini kui korra aastas. Näiteks bullerjani tüüpi ahjud tahavad tihemini puhastust. Samuti need, mida köetakse niiskete puudega. «Mõni hoiab puid õues riidas ja on eterniidi vihmakaitseks peale sättinud. Sellistes puudes on paraku siiski niiskust liiga palju,» ütles Jaanso.