Palgad on vähenenud kuni poole võrra

Aktsiaseltsi Järva Teed autojuht-teetööline-lukksepp Aivar Lepp rõõmustas eelmisel aastal palgatõusu üle, nüüd peab aga leppima 30-protsendilise kärpega.

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Et majanduskriisi ajal säilitada võimalikult paljudele töötajatele töökoht, on enamik ettevõtjaid kärpinud palgakulu. Praeguses turuolukorras on see mitmele ettevõttele ellujäämiseks möödapääsmatu.

 Ajal, mil oma kaupu või teenust on üha raskem müüa, tuleb ettevõtjatel muude kulude kärpimise kõrval vähendada ka palgakulu. Osalise tööaja rakendamise, sundpuhkusele saatmise või koondamise kõrval vähenevad üha rohkemates ettevõtetes ka põhipalgad või lisatasud.

Aktsiaseltsi Järva Teed juhataja Peep Õun ütles, et ettevõttes oli viimastel aastatel tuntav palgatõus, praeguse vastupidise protsessiga on inimesed leppinud. «Nad saavad ju aru, et ei Järva Teed ega meie emaettevõte Aspi saa majandusprotsesse muuta,» selgitas ta.

Kõik ei lepi madalama palgaga

Aspi juhatuse esimees Erkki Suurorg lisas, et nii tööjõu- kui ka muude kulude vähendamine on tingitud kokkuhoiupoliitikast kontsernis Eesti Ehitus, kuhu Aspi oma tütarettevõtetega kuulub. «Kui me sisendite hinda alla viia ei suuda, ei ole ettevõte vabaturu tingimustes enam konkurentsivõimeline,» lausus ta.

Suuroru ütlust mööda kehtivad madalamad töötasud alates 1. märtsist ja seda tähtajatult. Insenertehnilistel töötajatel tuleb leppida 15 ja töölistel 30 protsenti madalama töötasuga.


Kõik Järva Teede töötajad sellega siiski ei nõustunud ja omal soovil lahkus töölt seitse inimest, neist kolm olid pensionärid. «Meie eesmärk on töötasusid vähendades säilitada nii palju töökohti kui võimalik,» ütles Suurorg. Praegu töötab ettevõttes 76 inimest.

Ka metallmööblit tootev Jalax on palku kärpinud keskmiselt 30 protsenti. Ettevõtte tegevdirektori Laur Lubja ütlust mööda vähenesid kõige rohkem juhtide palgad, samas jäid kärpimata näiteks valvurite palgad, mis olid juba miinimumi lähedal.

Lubja ütles, et püüab oma inimesi tööl hoida niikaua kui võimalik, sest uute töötajate väljaõppeks kuluks paar-kolm kuud.

Lisaks palgakärbetele on Jalaxi juhid ära kasutanud ka muud seadusega lubatud meetmed: 25 inimest on kolmeks kuuks sundpuhkusele saadetud, sama palju on saanud koondamisteate. «Püüame teha kõik, et ettevõte ellu jääks,» lisas Lubja.

Ajal, mil kulusid kärbivad nii riik kui ka omavalitsused, on õmblusettevõtte Ally juhataja Andrus Särevi hinnangul sunnitud seda kõige rohkem tegema just ettevõtjad. «Veebruaris vähendasime palkasid 10 protsenti, aga ma pole kindel, et see on tulevikuks piisav,» tunnistas ta.

Oluliselt on vähenenud nii Ally omatoodangu kui ka allhangete tellimused ning teade palkade vähendamisest ei tulnud töötajatele üllatusena. «Eks nad sisemiselt juba kartsid seda, aga päris ilma tööta kodus istuda ei taha ju keegi,» sõnas Särev.

Palgakärpest on Särevi hinnangul olnud ettevõttele suur abi, sest vähenes ka maksukoormus.

Töötajate põhipalka vähendas 1. märtsist keskmiselt 15 protsenti ka Väätsa Agro. «Lisaks sellele vähenesid lisatasusid,» ütles juhatuse esimees Tiit Tuuleveski.
Läbirääkimised töötajatega läksid Tuuleveski meelest nii vastiku otsuse juures isegi üllatavalt hästi. 155 lepingulisest töötajast andis eitava vastuse vaid kaks, üks neist mõtles hiljem ümber.


Kriis ei kesta igavesti
Tuuleveski ütlust mööda loodab ettevõte palgakulu vähendamisega aastas kokku hoida viis miljonit krooni. Ta ei salanud, et vähendada tuleb ka töökohti ja mitut inimest ootab ees koondamine.
Puitakende tootja Viking Window juhatuse esimees Toomas Agasild lausus, et palku tuli kärpima hakata juba jaanuaris, kui sai selgeks, et turg kukub katastroofiliselt.
Ettevõte on ära kasutanud ka seadusega piiratud mahus võimalusi saata töötajaid sundpuhkusele või rakendada osalist tööaega.


Agasild tunnistas, et palgakärbe puudutab kõiki töötajaid, kohati tuli palku vähendada isegi poole jagu. «Kui üldiselt pole meil töötajatega konflikte olnud ja enamik mõistab olukorda, lahkus üle kümne inimese siiski omal soovil töölt,» ütles ta.
Kuulujutud sellest, et ettevõtjad lükkavad suuremad koondamised juulisse, kui hakkab kehtima uus töölepinguseadus, lükkas Agasild vähemalt oma ettevõtte kohta ümber. «Seda ei tee me kohe päris kindlasti,» ütles ta ja lisas, et juuniks peaksid olema kõik kärped tehtud.
Agasilla ütlust mööda on palgakärbe vaid väike osa kõikide kulude vähendamisest. «Vaatame üle ka tootmise, varud, sisseostetavad teenused ja materjalid,» sõnas ta.


Selles, et ettevõte kriisist edukalt välja tuleb, Agasild ei kahtle. «Kindlasti jääme püsima, selles pole küsimus,» kinnitas ta.
Kohalik leiva- ja saiatootja Euroleib on esialgu vähendanud vaid lisatasusid, aga ettevõtte juhi Margus Vilmre hinnangul oleks alust vähendada ka põhipalka. «Tootmismaht on vähenenud, seega ka inimeste töökoormus,» ütles ta.
Vilmre meelest suhtusid töötajad ettepanekusse lisatasusid vähendada mõistvalt. «Inimesed saavad ju aru, et ei saa kulutada rohkem kui sisse tuleb,» märkis ta.
Ettevõtte 96 töötajast kedagi siiani koondatud ei ole. Vilmre ütles, et jälgib iga päev, kas kõigi töömahud on piisavad või mitte.

TEAVE
Palgaseaduse kohaselt saab töölepingus kokkulepitud palgatingimusi muuta ainult poolte kokkuleppel.
Töötaja nõustumisel talle tehtud ettepanekuga tuleb vormistada töölepingu muudatus, mille allkirjastavad nii tööandja kui töövõtja. Pärast kärbet ei tohi kuupalk langeda alla valitsuse kehtestatud palga alammäära, mis on praegu 4350 krooni.
Kui tööandja ei saavuta töötajatega palga vähendamise suhte kokkulepet, on tööandjal võimalus tööinspektsiooni nõusolekul rakendada töötajatele osalist tööaega või saata nad osaliselt tasustatavale puhkusele, kuid seda kuni kolmeks kuuks aastas.
Allikas: tööinspektsioon.

Tagasi üles