Tbilisi avas ennast kolme päevaga

Pildistan ühel tänaval lapsi, kui kuulen, et läheduses juhtus midagi. Lähen vaatama ja mulle avaneb järgmine pilt: poiss on kukkunud ja naised hoolitsevad tema eest: üks helistab kiirabisse, teine surub haaval verejooksu kinni, kolmas annab juua. Rohkem pilte näeb laupäevasest Järva Teatajast. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Olin kuulnud, et Gruusia on väga külalislahke maa. Olin lugenud foorumeist, et grusiinlased on väga sõbralikud inimesed.

Tahtsin selles kõiges veenduda. Soetasin varakevadel lennupiletid ja septembri algul maandusin Gruusia pealinnas Tbilisis.

Lennuk lendas kolm tundi ja 20 minutit ning kell neli öösel astusin lennujaamast välja. Esimeseks tuttavaks inimeseks sai taksojuht Livan. Livan ootas lennujaamas kliente ja kutsus minu jaoks välja teise takso.

Kasutades juhust, kutsus ta mind autosse juttu ajama ja DVD-lt filmi vaatama. Teine taksojuht näitas öist Tbilisit, mis oli väga ilus. Muide, 90 protsenti taksodest on illegaalsed ja neid on linnapildis tohutu palju.

Kliente sõidutavad ka maalt tulnud töötud, kes küsivad teistelt taksojuhtidelt ja jalakäijatelt õiget teed. Enamik sõiduautosid on ilma kindlustuse ja tehnilise ülevaatuseta.