Aeg kulgeb umbrohu kasvu järgi

Kirste riidega kauniks muuta Viive Obermannile meeldib, tööseltskond ka, kui vaid soomlasest omanik seda ka vääriliselt tasustaks. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Majandite õitseajal tugeva osakonnana silma paistnud Kalitsa külas oli mitu farmi ja vähemalt 1200 looma, nüüd toodetakse seal vaid kirste või hoitakse roostes välimusega tehnikat.

Koeru vallas asuvasse Kalitsa külla saabudes tajud aja peatumist. Koeru sovhoosis peazootehnikuna töötanud Tõnu Maiste meelest pole see ka mingi ime.

Kalitsa küla oli Koeru sovhoosi ajal üks tugevamaid osakondi, kus oli Maiste teada mitu lauta, ligi 600 lüpsilehma ja vähemalt teist sama palju noorloomi. «Töötajaid sedavõrd, et nende äramahutamiseks tuli lisaks mitmele eramule ja kortermajale ehitada ridaelamu,» meenutas ta. «Külas käis vilgas seltsielu, oli aktiivselt tegutsev rahvamaja, töötasid pood ja postkontor. Pole ime, et selle kõige hääbudes peatubki külas aeg.»

Maiste lisas, et selline saatus pole saanud osaks mitte ainult Kalitsale, vaid paljudele küladele, kust ettevõtlikud elanikud on lahkunud koos tööga.