Järvamaa rahvaarv üha väheneb. Maavanem Alo Aasma meelest võiks olukorda muuta neljarealise tee valmimine Tallinnast Mäoni, ka käib praegu töö, et turundada Järvamaad kui hea elukeskkonnaga suvituspiirkonda.
Maavanem näeb neljarealises tees Järvamaa päästjat
28. aprill 2016, 06:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvastikuregistri andmeil elas 1. aprillil Järva maakonnas 31 046 inimest, neist 15 167 on mehed ja 15 879 naised. Aasta algusega võrreldes on elanikke 155 inimest vähem.
Järva maavanem Alo Aasma sõnas, et kahjuks ei saa me Järvamaal üleilmsete trendide vastu: linnad ja suured keskused meelitavad inimesi paratamatult oma töö- ja karjäärivõimaluste ning teinekord ka elukeskkonnaga.
«Kõige suurema mõjuulatusega oleks neljarealine maantee Mäost Tallinna, mis teeks Tallinna karjääri- ja töövõimalused palju kättesaadavamaks, säilitades võimaluse jääda perega elama näiteks laste kasvatamiseks palju parema elukeskkonnaga Järvamaale,» selgitas ta. «Teine oluline käegakatsutav tegur võiks olla regionaalse tähtsusega piimatööstuse rajamine Järvamaale, mis võiks luua siia otseselt sadakond töökohta, lisaks kaudseid ning võiks Tallinna–Tartu maantee panna töörände aspektis ka teistpidi käima.»
Rahvastikuregistri andmetest tuleb välja, et maakonna suurim omavalitsus – Türi vald on kolme kuu jooksul jäänud väiksemaks 79 inimese jagu. Paides on 24 elanikku vähem.
Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann sõnas, et kui eelmise aasta lõpuks oli Türi koos Paide vallaga kõige vähem elanikke kaotanud omavalitsus (Koigi oli ainus elanikkonda kasvatanud omavalitsus), siis selle aasta algus on olnud vallale kurvastav. «Nagu teame, on inimeste lahkumise ja elukohavaliku kaalukeeleks sageli töökoht, Türil on viimasel ajal ettevõtlus pigem elavnenud, seega on keeruline ka kohe seda põhjust leida,» arutles ta.
Positiivne saldo on ette näidata Väätsa vallal, kuhu alates aasta algusest on lisandunud kaheksa elanikku.
Väätsa vallavanem Lauri Läänemets rõhutas, et rahvaarvu kasv on tunnustus kogu valla elanikkonnale. «Oleme harjunud elama olukorras, kus noorte osa on Järvamaa suurim, seda näitab ka suurima õpilaste arvuga maapõhikool ja lasteaiarühmade 99 protsendine täituvus,» selgitas ta.
See, mis inimesi juurde võiks tuua, on Läänemetsa meelest niinimetatud pikk perspektiiv. «Kas koht, kus sa elad, on arenev või seisab paigal,» arutles ta. «Me vaatame 10 kuni 20 aastat ette ja küsimus, millega tegeleme, pole mitte ainult teed ja tänavad, vaid kuidas meie valla elanikud saaksid kõrgemat palka teenida, milliseid oskusi neil võiks vaja minna, et nad parema töö leiaksid või ise ettevõtlusega alustaksid.»
Läänemets lisas, et kõik see on rohkem kui aasta olnud vallavalitsuse kindel sõnum ja kõiges selles hakkab lähiajal suurt osa etendama Väätsa põhikool. «Kavatseme siia juurde tuua täiskasvanuõppe ja pakkuda inimestele elementaarseid asju, mida Järvamaal kuskilt ei saa, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadmised, 3D-printeri kasutus, droonide kasutus, programmeerimine,» lausus ta.
Teine oluline asjaolu, mis just noori perekondi ahvatleb, on Läänemetsa ütlust mööda kokkuhoidev kogukond, mida viimati näitas lumememmede ehitamine tee äärde.
Nii nagu paljudel Järvamaa omavalitsustel, takistab uute inimeste elama asumist ka Väätsa vallas vabade eluruumide puudus. Lauri Läänemets märkis, et selles suhtes on suured lootused pandud Väätsa Agro järveäärsele kinnisvaraarendusele.
Maavanem Alo Aasma lisas, et kolmas ja kõige käegakatsutavam tegevus oleks turundada maakonda kui teist kodu ehk suvekodu. Praegu käib andmete kogumine nende talude ja maakohtade kohta, kus aktiivselt ei toimetata. «Oleks ju ilus, kui inimesed, kes on Paidest või Türilt lahkunud ja Tallinnas heale järjele saanud, võiksid säilitada sideme Järvamaaga ja hakata suvehiidlaste moodi suvejärvakateks,» lausus Aasma.