Säreverelastel sai kihutavatest noortest mõõt täis

Kuigi Järvamaa kutsehariduskeskuse direktori Rein Oselini korraldusel tõsteti teisipäeval betoonplokid, mis takistasid pääsu õppesõiduplatsile Pärnu–Rakvere maantee poolt, ei anna see tema ütlust mööda kindlasti luba õppesõiduplatsil kihutada. Küll loodab Oselin, et mõni muruplats jääb seetõttu rikkumata ja ka turvalisus küla vahel taastub. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Mõni Volkswagen Golf, üksik Renault, enamasti kolmanda ja viienda seeria BMWd, mille roolis äsja autojuhiloa saanud noorukid. Selline seltskond hoiab hirmu all Särevere elanikke.

«Surma ei karda saada vä?» küsib auto aknast hilisteismeline nooruk keskealiselt naisterahvalt, kes parasjagu koduõuel ringi liigub. Nooruk on ilmselgelt ärritunud. Seda, et tema auto on ületanud õueala märgiga tähistatud alal lubatud kiirust mitu korda, ei näi teda häirivat. Küll aga tema teel seisvat naist.

Kihutamist on Särevere vahel olnud varemgi, kuid sel sügistalvel on asjad täiesti käest ära, kinnitavad kohalikud elanikud Monika Tankler ning Deivi ja Toomas Šadeiko. «Meil on hirm oma laste, loomade ja vanurite pärast,» märkisid nad.

Kuna Järvamaa kutsehariduskeskus on Särevere õppekohas sulgenud pääsu õppesõiduplatsile Pärnu–Rakvere maanteelt betoonplokkidega, sõidavad noored sinna mööda elamutevahelist teed, haljasalasid ja staadioni, eirates kiirust piiravaid ja liiklemist keelavaid märke. «Õueala märk on üleval nii Viljandi kui ka Pärnu poolt tulles, aga see seltskond eirab mõlemat märki, samuti on nad lammutanud teedele paigaldatud «lamavad politseinikud»,» ütles Toomas Šadeiko.

Deivi Šadeiko hinnangul kihutavad noored «vahtralehega» juhid õueala märki eirates ligi mõnesajameetristel alleedel isegi kuni 90kilomeetrise tunnikiirusega. «Kurve võeti nii, et tee remondiks kasutatud kruus lendas mõne päevaga minema,» lisas ta.

Kõnniteid pargis ja majade vahel pole, seetõttu on kujunenud olukord nende hinnangul äärmiselt ohtlik.

Deivi Šadeiko pidas võimalikuks, et kõik sõidukis viibijad, sealhulgas mõni küla vahel kihutava sõiduki juht, kindlasti kained pole, sest alkoholi lõhn, mis avatud auto akende kaudu välja hoovab, on olnud võrdlemisi tugev.

Monika Tankler teadis lisada, et alkoholi tarvitamise pelgupaigana kasutavad noored kutsehariduskeskuse staadioni ja tribüüne. «Pühapäeva õhtust kolmapäevani käib staadionil korralik jooming. Neljapäevaks on nad enamasti koolist läinud,» sõnas ta.

Liiklusmärkide ja kohalike paigaldatud tõkkepuude lõhkumisel ning haljasalal sõitmist takistavate tõkiste eemaldamisel pole tunnistajad noortele probleem. Šadeikod sattusid nägema tõkkepuu lõhkumist, algsel kujul seda korda teha neil ei õnnestunud ning oma kulu ja kirjadega ostetud ketid-lukud on toonud rahu vaid keskmiselt nädalaks. «Oleme kooli teatanud, et alati on keegi kodus, kui peaks olema soovi sealtkaudu õppesõiduplatsile sõita, ja soovijatele oleme tõkkepuu ka avanud,» ütlesid nad.

Säreverelaste ütlust mööda pole vestlused sündmuskohalt tabatud noortega tulemusi andnud. «Nende ülbus jahmatab. Nad teevad süütut nägu ja ütlevad, et nad on seal esimest kord,» ütlesid nii Tankler kui ka Deivi Šadeiko.

Märkustele lume all oleva haljasala rikkumise kohta said säreverelased vastuseks «Kus siin see haljasala on?» ja «Miks te nii kurjad olete? See ei puuduta ju teid?».

Kurjad on kohalikud seepärast, et samasugused juhtumid pole sel sügisel Säreveres harukordsed. «Nad ei karda ka kooli (Järvamaa kutsehariduskeskuse – toim) direktorit Rein Oselini, vaid ütlevad tema nime kuuldes «Häh! Sellest koolist ei visata kedagi välja,» vahendasid Deivi Šadeiko ja Monika Tankler noortega peetud vestlusi.

Autodest välja tulla noored ei julge, vaid räägivad alla lastud akna kaudu. Kihutajate seas on nii noormehi kui ka neide.

Tankler muretses, et haljasalal kasvavate põõsaste varjust jääb noorele juhile muruplatsil mängiv laps märkamatuks. «Isegi kui ta teda märkab, ei pruugi ta õigel ajal pidama saada,» sõnas ta.

«Nad katsetavadki, kuidas nad pidama saavad,» lisas Deivi Šadeiko. Seega tuleb päeval poodi ruttavatel memmekestel teelt ära hüpata ja lapsevankriga liikuvatel emadel kiiresti reageerida.

Tehtud fotod, videomaterjal ning sündmuste ja auto registrimärkide üleskirjutamine pole tulemusi andnud. «Koolist soovitatakse kutsuda politsei, politseist öeldakse, et see on kooli territoorium ja kool vastutab,» sõnas Monika Tankler. «Kooli territoorium küll, kuid seda kasutavad koju, tööle, poodi, lasteaeda, kooli minekuks ka külaelanikud,» märkis Deivi Šadeiko.

Nii ei teagi säreverelased enam, mida teha või kuidas käituda, kui näevad jälle pealt, kuidas noored autode katustel hüppavad või staadionil rallib korraga mitu autot, mille taga libisevad lumel nööridega noored ise.

Täiskasvanutena mõistavad nad, et võib-olla pole tõesti kõigil noortel õhtusel ajal Säreveres midagi teha, aga et end ja teisi ohustav käitumine käib ka koolitundide ajal, ei saa päevasel ajal enam julge olla. «Kas tõesti peab keegi saama surma või vigastada selleks, et midagi muutuks?» on kohalikud elanikud nõutud.

Nad täpsustasid, et kuigi kooli vara kahjustada on taunitav, on nende mure eelkõige tingitud ohus olevatest inimeludest ja kahjustatud varast.

Nii saatis poolsada säreverelast esmaspäeva hommikul haridus- ja teadusministeeriumile, Türi vallavanemale ja Järva maavanemale allkirjastatud pöördumise, milles soovivad tekkinud olukorrale lahendust. Lahendusena näevadki nad küla vahel sõidukiiruse vähendamist, Pärnu–Rakvere maantee äärsete betoonblokkide eemaldamist, lamavate politseinike taastamist ning sõidukite läbipääsu piiramist õppesõiduplatsile ka elamutevahelistelt teedelt.

Nad mõistavad, et alalist politseipatrulli Säreverre tekitada ei saa, kuid nende meelest aitaks noori korrale kutsuda seegi, kui nad oma tegude eest igakülgset vastutust kannaksid.

KOMMENTAAR

Priit Söörd

Paide politseijaoskonna piirkonnavanem

Politseile teadaolevalt oli probleem driftijatega aktuaalne kuu esimestel nädalatel, kui lumi veel maas oli. Teame, et aktiivsemad kohalikud elanikud käisid noori keelamas, kuid abi sellest ei olnud.

Meie soovitus olukorra kontrollimisel on see, et kohe, kui märgatakse keelatud või ohtlikku tegevust, tuleks helistada hädaabinumbrile 112. Hea on, kui jõutakse fikseerida sõiduki number. Kahtlemata on kaalumise koht, kuidas paremini takistada sõidukite ligipääsu kohtadesse, kus nendega sõita ei tohiks.

Rein Oselin

Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor

Kihutavad õpilased on olnud igasügisene probleem, kuid sel sügisel ei taha noored kuidagi maha rahuneda. Tavaliselt on need kihutamised kiiremini vaibunud.

Rikkujate mõjutamiseks on kooli direktori hoovad lühikesed. Vestlemine koos külaelanike saadetud asitõendite esitamisega neid korrale ei kutsu ja karistamatuse tunne kasvab. Staadioni üleskündmine ja vara kahjustamine on äärmiselt taunitav ning olen kaalunud kahjude väljanõudmist õpilastelt või nende vanematelt tsiviilhagi korras.

Oleme liikluseeskirja nõuete ja korra rikkujatel keelanud ligipääsu kooli autoremonditöökojale. See on olnud üks tõhusaim mõjutusvahend. Samuti on noori, kes korrale ei allu, koolist välja visatud.

Kohalike elanike mõte betoonplokkide eemaldamisest Pärnu–Rakvere maantee äärest on väga hea ja seda ka teisipäeval tegime. See ei tähenda, et noortel oleks nüüd luba õppesõiduplatsil kihutada, küll loodan väga, et see vähendab kihutamist küla vahel ja aitab taastada elanike turvatunnet. Kui see mõju ei avalda, siis otsime järgmisi lahendusi.

Noorte põllule driftima saatmist ei pea ma siiski õigeks, sest lisaks saagi rikkumisele pole sealgi õnnetuse võimalused välistatud. Kes siis vastutab?