Läbi uuritud maapõu üllatas ka kogenud spetsialiste (1)

Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Karen Klandorf tõi Posti 12 krundi arheoloogiliste uuringute kokkuvõttest kõige märgilisema avastusena esile teadaolevalt esimese keskaegse elamu jäänused.

Tasub märkimist, et elamu jäänused leiti ilma suurema kaevamiseta suhteliselt maapinna lähedalt. «Keskaegsest hoonestusest, linnas olnud elamutest ei tea me tänasel päeval suurt midagi,» ütles Klandorf. «Siin on oletatud ja arvatud, et osa keskaegseid elamuid võisid asuda näiteks seal, kus on praegune Rüütli tänav oma hoonetega. On arvatud, et sealsed keldrid on tunduvalt vanemad kui elumajad, aga ega me nende ehitusaega kindlalt ju tea, sest keegi pole uurinud.»

Suur ahi tekitab aukartust

Samuti tulid uuringu käigus välja lubjapõletusahju jäänused. Ahi pärineb 1581.-1582. aastast (uuringute aruande koostanud arheoloogi Peeter Piiritsa hinnangul oletatavasti 1581.–1586. a. vahelisest ajast – toim), kuid elamu ehitus jääb veel varasemasse aega.

Klandorf selgitas, et Paide linnuse ehitamiseks kasutanud lubjaahju ehitamise käigus on osa leitud kõrval oleva elamu jäänustest lõhutud. Nii ongi kunagisest elamust alles vaid kaks vundamendijuppi ja ahjualune osa.

Ahju kohta ütles väljakaevamisi juhtinud arheoloog Peeter Piirits suvel Järva Teatajale, et see on mitmesaja aasta vanune telliste valmistamise ahi. «Ahjusuul on kolm ava. Puud läksid külgede pealt sisse ja materjal ehk tellised pandi keskelt sisse ja siis köeti. See on nii vana ahi, et seda pole isegi kaartide peal,» selgitas ta.

Piirits sõnas, et ahi on 11 korda 12 meetrit suur ning tõenäoliselt olnud üsna suure tootlikkusega. «Sealjuures lubjaahju puhul on samuti tegemist erilise leiuga. Ahi on mõõtmetelt väga suur, lisaks sellele, et vanus on aukartustäratav,» lisas Klandorf.

Klandorf rõhutas, et uuringute lähteülesanne on tööde käigus ümber lükatud. «Mindi ju otsima eeslinnust või väravat, mis viiks linnusesse, aga seda sealt ei leitud, leiti hoopis elamu ja lubjapõletusahi, mille olemasolust polnud kellelgi aimu,» selgitas ta. «Senine loogika ja oletused pöörati vastupidi. Ka ei osatud oodata linnusele nii lähedal asunud elamut.»

Ülejäänud leide, nagu naelad, katusekivid või nööbid, pidas Karen Klandorf pigem sekundaarseks. «Kuigi ei saa salata, leidus ka esemelisi leide, mis kindlasti huvi pakuvad – nagu näiteks rinnanõela katke (pildil). Kuulid ja leitud jäänael on linnuse külje all pigem ootuspärased leiud,» lausus ta.

Rinnanõele katke olulisust rõhutas ka ajaloolane Kalle Kroon.

Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts ütles, et kuigi muuseumi vaevab suur ruumipuudus, on nad alati huvitatud Järvamaalt välja tulnud ajaloolistest esemetest. Rikastavad need kõik ju meie ajalooteadmist. «Arvata võib, et praegu on leitud esemete uurimine veel pooleli ja alles pärast seda, kui ekspertide komisjon on andnud hinnangu, leiavad nad endale koha,» lausus ta.

Mültsi meelest pole ka probleemi, kui leitud esemed jõuavad Järvamaa muuseumi asemel mõnesse suuremasse teaduskollektsiooni, sest alati saab esemeid deponeerida. «Tähtis on see, et info leviks. Meie aitame igati kaasa ja oleme huvitatud, et asjad oleksid füüsiliselt Paides olemas,» lisas ta.

Posti 12 uuringutest välja tulnud esemed veel muuseumi kogudesse jõudnud ei ole. Peavarahoidjaga nõu pidanud Mülts täpsustas, et viimased arheoloogilised leiud jõudsid nendeni 2013. aastal. Osa olid juhuleiud väljaspool Paidet, osa leitud Paide kirikust ennistustööde eel.

Uuringuid tuleb vahest veel

Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Karen Klandorf rõhutas, et ei tema ega ameti ettekujutuses ole takistusi, miks riigigümnaasium ei peaks paari aasta pärast Posti tänavas oma uksi avama. «Ilmnenud leiud ja kaalutud lahendused on näidanud, et ehitustegevus saab jätkuda,» ütles ta.

Klandorfi selgitusel seetõttu, et riigigümnaasiumi rajamine Paide Vallimäe veerule üldse päevakorrale tuli, on nad juba Paide ajaloo suhtes palju targemad kui siiani. Ainuüksi see on juba suur asi. «Jättes rahalised argumendid eemale, oleme kindlasti saadud teadmistega võitnud,» lausus ta. «Arheoloogilised uuringud on täitnud Paide ajaloo lünki ja rikastanud meie teadmisi. See, mida edaspidi otsustatakse, sõltub ennekõike kooli rajajate, aga mitte muinsuskaitseameti otsustest. Kõik variandid on veel võimalikud. Ei ole ainus variant see, et leitud ahju ja elamu jäänuseid tuleks klaaspõranda all eksponeerida.»

Posti 12 uuringud olid viimaste aastate suurimad arheoloogilised uuringud Paides ja need ei jää arvatavasti ainsaks. Karen Klandorf lisas, et tulevase riigigümnaasiumi juurdeehitise teise poole – Tallinna tänava poolse osa alune maapind tuleb samuti läbi uurida.

On variant, et arheoloogilised uuringud tehakse koos ehituse algusega või varem (projekteerimise eel nagu sel suvel). Seni tehtud uuringud hõlmasid vaid poole plaanitud uusehitise alusest maa-alast.

RKASi?? arenduse projektijuht Taavi Aare sõnas suvel Järva Teatajale, et ahju ja müüride tulevik on emotsionaalne teema. «Mõni ütleks, et võtame maha ja hakkame ehitama. Teine ütleb, et unustage ära, et sinna midagi ehitate,» lausus ta.

Aare hinnangul leiud ehitamist kergemaks ei tee. Siiski on hea, et maapõues peidus olnud müürid ja ahi avastati praegu, mitte ehituse käigus. «Kui see ongi väärtuslik leid ja kuulub konserveerimisele või taastamisele, siis tuleb hakata mõtlema, kuidas saame uut ehitist sinna ära paigutada. Millisel kujul uus hoone sinna tuleb, on veel lahtine,» arutles ta.

Selle aasta augustis toimunud Posti 12 arheoloogiliste uuringute aruanne on kättesaadav mälestiste registrist.

Uuringute eesmärk ja kokkuvõte

Uuringute eesmärk oli saada arheoloogiliste eeluuringute käigus täiendavat infot Paide Posti 12 krundil olevast situatsioonist. Käesolevate tööde käigus fikseeriti kolm konstruktsiooni: lubjapõletusahi, sellest varasem hoonefragment ja 20. sajandi koolihoonega seotud keldrikoht.

Loe edasi siit!

KOMMENTAAR

Kalle Kroon

ajaloolane

Paides Posti tänava väljakaevamistöödelt saadud ristpeaga rinnanõela katke pärineb arheoloog Mauri Kiudsoo hinnangul 9.-10. sajandist, seega keskmisest viikingiajast. Sensatsiooniliseks teeb ta see, et on seni teadaolevalt üldse esimene ristisõdade eelne ehk muinasaegne leid, mis Paide linna territooriumilt on leitud.

Kuidas see rinnanõel Posti tänava koolimaja taha sattus, pole seni veel täpselt teada. Leiu kinnistamiseks konkreetse leiukohaga on vaja leida veel materjali samast kohast ja samast ajaperioodist.

Praegu võib oletada järgmist: ese võis sattuda sinna näiteks juhuslikult mõne muinasaegse eestlase jahi- või kalaretkel viibides või kasutati seda keskajal taaskasutuseks, kuid leid näitab, et seal tuleb kasvõi sellel põhjusel arheoloogilisi väljakaevamistöid läbi viia.

Ei ole väga tõenäoline, et ese sattunuks sinna näiteks Tarbja muinaskalmest, sest nii kaugelt Paidesse mulda jms pinnasetäidet vedada ei oleks olnud mõttekas.

Kui ka käesoleval aastal leitakse esemeid samast perioodist, võib kaaluda varemgi välja käidud hüpoteesi uuesti läbivaatamist, nagu võinuks Paide kindluse kohal olla asunud muinaseestlaste linnus või asula. Koha strateegiline asukoht – kõrgendik kolme jõe ristumiskohal – võiks sellele tuge anda küll.