Igal streigipäeval lahkub Eestist arst

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viimased kümme aastat Eesti tervishoius on mahavisatud aeg, arvab Külvar Mand.
Viimased kümme aastat Eesti tervishoius on mahavisatud aeg, arvab Külvar Mand. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Järvamaa haigla anestesioloog Külvar Mand võrdsustab Eesti ja Soome meditsiini kvaliteedi ja kättesaadavuse, kuid hindab selle eestlasele kallimaks. Streigi põhjuseks peab ta riigi vähest suhtlust.

Kui kaua streik kestab?

Kõige varem lõpeb see homme, aga see on minu kui optimisti arvamus. Loodan, et kaks nädalat olnud piisav aeg mõista, mida tähendab, kui arstikabinetid jäävad tühjaks ja uksed suletuks.

Aga kui ei lõpe, kas järgmisel nädalal laieneb see veelgi?

Väikestes kohtades pole kuhugi laieneda, sest kui võtta kasvõi Järvamaa haigla mudel, siis 50-60 protsenti töömahust on juba praegu erakorraline.

Ehk kui jätta ära vastuvõtud polikliinikutes, kus ooteajad eriarstide juurde ei ületa kolme nädalat, ei avalda see niisugust mõju kui suurtes haiglates.

Lugedes meditsiinitöötajate töökoormusest ja sellest, et mõni neist töötab 60–80 tundi nädalas, paneb kahtlema töö kvaliteet.

Absoluutselt nõus. Eelkõige kannatab suhtlus patsiendiga. Alternatiiv on, et patsiendi ooteaeg arsti juurde pääsuks pikeneb ja see töötab patsiendi kahjuks.

Et arstid töötavad kahel kohal, on paljuski kinni asjaolus, et on valida, kas minna Eestist ära või töötada siin kahel kohal. Varsti pole ka enam neid arste, kes on nõus 60–80 tundi nädalas tööd tegema.

Märksõnad

Tagasi üles