Eelmisel nädalal alanud Paide–Türi tee teise järgu ehitustööde käigus saab sirgemaks ohtlik Türi-Alliku S-kurv, Türi linna piirilt algav kergliiklustee pikeneb kuni Kirnani.
Maanteelt kaob ohtlik S-kurv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädala eest alustas aktsiaselts Aspi Rakvere–Pärnu maantee Paide ja Türi vahelise lõigu teise järgu ehitustöid. Teelõik Türi linna piirist kuni Kirna–Poaka ristmikuni peaks valmima hiljemalt 15. novembriks.
Möödunud nädalal löödi maasse märkvaiad ja langetati puid. Aspi projektijuht Priit Viira ütles, et maha on tarvis võtta 329 üksikut puud, sest uus trass jookseb osalt puuderivisse, ka peab sõiduraja servast mõlemale poole teed jääma 16 meetrit külgnähtavust.
Viira lisas, et puude mahavõtu tõttu võib lähinädalatel ette tulla ka liiklusseisakuid. «Et tagada ohutus nii teel kui ka sellega piirnevatel aladel,» täpsustas ta.
Ettevalmistustööd peaksid lõppema aprillis, järgmised kolm kuud kuluvad alusetöödele ja truupide ehitamisele, stabiliseerimis- ja elektritöödele. Liiklus suunatakse sellal vähemalt kuuks Väätsa kaudu ümber.
Uus maanteelõik tuleb vanast oluliselt sirgem. «Põhiteele teeme kaks õgvendust, sirgemaks saavad nii S-kurv kui ka sellest 900 meetrit Türi poole jääv laugem kurv,» selgitas Viira.
Türi linna piirilt algav kergliiklustee pikeneb Paide suunas 3,16 kilomeetrit, sama palju saab lisa ka valgustite rida.
Teetööde kolmandas järgus, mis on plaanitud augustist novembri keskpaigani, saavad uued teelõigud asfaltkatte ja markeeringu ning teeperved haljastuse.
Põhja regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Aivo Salum kinnitas, et Paide–Türi lõigu teise järgu töödeks on raha olemas. Küll ei tule see mitte riigieelarvest, nagu algselt plaanitud, vaid Euroopa regionaalarengu fondist.
Paide ja Türi vahelise maanteelõigu projekt näeb ette ka ringristmiku Kirnasse ja kergliiklustunneliga ringristmiku Reopallu. «Mõlemad ristmikud jäävad koos Kirna-vahelise lõiguga tee-ehituse kolmandasse etappi,» lisas Salum.
Millal võiksid alata kolmanda järgu tööd, ei osanud Salum öelda. «Selle lõigu asi praegu seisab,» tunnistas ta. Põhjus on pikaleveninud ja tulemusteta läbirääkimised maaomanikega, kes pole nõus riigi pakutud hinnaga oma maad müüma.
Salum ütles, et veel pole alustatud ka sundvõõrandamisega, see seisab Türi valla üldplaneeringu kehtestamise taga. «Ootame, mis sest lõigust üldse saab, sundvõõrandamise kõrval on ka muid lahendusi, näiteks tõmmatakse olemasolevale maanteele lihtsalt uus kate peale,» lisas ta.
Salumi ütlust mööda ei rahulda viimane variant ei kohalike inimeste vajadusi ega anna võimalust ka kergliiklusteed pikendada. «See tähendab, et Türi ja Paide vahelisse kergliiklusteesse jääb Kirna vahele kilomeetrine auk,» täpsustas ta.
Türi valla üldplaneeringu võttis vallavolikogu oma märtsiistungil vastu, pärast avalikku arutelu läheb see volikogule kehtestada. Abivallavanema Enn Mägra teada ei juhtu see enne juunit.
Türi valla üldplaneering näeb ette, et Kirnat läbib uus maanteetrass, mis asub senisest jõe pool.
Mägra meelest on sundvõõrandamist takistanud bürokraatia, sest tema hinnangul peaks saama seda teha ka teiste planeeringute projektide põhjal. «See, et variandina tuleb kaalumisele ka vana trassi uue kattega katmine, on minule uudis,» tunnistas ta. «See variant ei rahuldaks küll mitte kedagi.»
Maanteeamet ei saa enam oodata ja on valmis valima ka halvema variandi. «Kui me järgmiseks aastaks maadeasju korda ei saa, peame midagi ette võtma, sest tee on nii halvas seisus, et varsti ei pääse sealt enam läbi,» ütles Aivo Salum.
TEAVE
Pärnu–Rakvere–Sõmeru maanteel 4,6 kilomeetri pikkusel teelõigul Kirna ja Türi linna piiri vahel registreeriti aastatel 2004–2008 28 liiklusõnnetust, neist 11 inimkannatanutega. Vigastada sai 18 inimest.
Kõige õnnetusterohkem oli 2007. aasta, mil juhtus kaheksa õnnetust, neist neli inimkannatanutega.
Nimetatud lõik on olnud kogu Pärnu–Sõmeru tee üks õnnetusterohkemaid. Kui eelmisel aastal registreeriti kogu maanteel keskmiselt üks inimkannatanuga liiklusõnnetus viie kilomeetri kohta, siis nimetatud lõigul juhtus kaks raskemat õnnetust.
Allikas: maanteeamet