Piimahind poob põllumehi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Statistikaameti andmestik paneb kahe käega peast haarama.
Statistikaameti andmestik paneb kahe käega peast haarama. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Madal piimahind toob Järvamaa põllumeestele iga kuu miljoneid kroone kahjumit, mis tähendab, et isegi kevadtööde tegemine on muutumas küsitavaks.

Äripäev kirjutab, et maksehäireregistri andmetele tuginedes võib oletada, et Väätsa Agrole laenu andnud pank on kõik ettevõtte pangakontod blokeerinud.

Möödunud aasta lõpust ja sellest aastast on registrisse jõudnud üle 30 maksehäire, millest enamik kujutab endast tasumata liisingumakseid vahemikus 1000 kuni  50 000 krooni. Võlana on üleval ka kolm tasumata laenumakset, millest kaks ületab miljon krooni.

Praeguse hinnaga kaua ei ela

Väätsa Agro juhatuse esimees Tiit Tuuleveski tunnistas, et ettevõttel on võlgu, kuid igapäevatöö käib edasi ja inimesed on palga kätte saanud. «Piimakilost saame praegu 3.30 krooni ja ega ausalt öeldes sellise hinnaga kaua ela,» lausus ta. «Tean, et lähiajal langeb piimahind veelgi.»

Tuuleveski tunnistas, et ettevõtte kulud on miinimumini viidud, mis tähendab, et on kärbitud töötajate palku ja peatatud kõik investeeringud.

Sellest hoolimata seisab Tuuleveski praegu probleemi ees, kust kevadtööde tarvis raha saada. «Kevadtöödeks pole meil praegu ei kütust ega väetist,» täpsustas ta.

Põldude väetamisest on Tuuleveski rahapuudusel juba loobunud.  Ta selgitas, et kui praegu antakse lehmadele sööta, mis on varutud eelmisel suvel, siis nüüd tuleb hakata töötama selle kallal, et 3500 veisel oleks ninaesist ka järgmisel talvel.

Raskustest väljatulekuks näeb Tuuleveski ainult üht lahendust: piimahind peab tõusma. «Piima omahind on neli krooni ja kui meile makstakse alla selle, tähendab iga toodetud piimaliiter kahjumit,» selgitas ta.

 

Metstaguse Agro juhataja Teet Kallakmaa tunnistas, et pole nii raskeid aegu  varem näinud.

 

Kuigi Väätsal tootmise likvideerimise plaane pole, selgitas Tuuleveski, et nii suurel ettevõttel nagu Väätsa Agro võtaks see aega aastaid. «3500 veist ei suuda siin ükski tapamaja vastu võtta ja ega saa siis lehmi ka metsa ajada,» sõnas ta.

Albu vallas Mõnuvere külas tegutseva Alttoa talu peremees Aare Kabel tunnistas, et temalgi on samad mured mis Väätsa Agrol, sest piima tootmine annab kahjumit.

Väetist ja mürke ei kavatse ka Kabel osta, kuid mitte rahapuudusel, vaid Alttoa talu tegeleb mahepõllumajandusega.

Kabel sätib praegu tehnikat töökorda, et peagi põllule sõita. Esimese asjana võtab ta käsile rohumaade äestamise ja rullimise.

Oma suurimaks plussiks peab Kabel, et suutis möödunud aastal liisingumaksed lõpetada ning sai juba siis aru, et piimaturg on languses ja uusi investeeringuid ette ei võtnud. «Ka 1999. aastal oli piimahind hästi madal ja liisingute tõttu olin siis ikka püsti hädas,» sõnas ta.

Palgad vähenesid 30 protsenti

Kabel ütles, et talunikuna peab tema olema topelt ettevaatlik, sest kui põllumajandusühistu läheb pankrotti, jäävad töötajatele kodud alles, kuid tema võib sellisel juhul kodutukski jääda.

Kabeli laudas on praegu 18 lüpsilehma, mida ta peab väikesele peretalule piisavaks. «Abikaasal on ka õpetajatöö ja kui ma karja ka mitmekordistaksin, siis piimakombinaatidele oleksin ikkagi väiketootja,» selgitas  ta.

Kabel lehmade müügile ei mõtle, kuid piimahind peab hakkama tõusma, sest lõpmatuseni ei suuda keegi tootmisele peale maksta. «Praegu on veel vana rasva, mille eest elada, kuid ükskord saab see otsa,» sõnas ta.

Metstaguse Agro juhataja Teet Kallakmaa ei kahtle, et kevadtööd tehtud saavad, kuid väga rasket olukorda tunnistas temagi. «Mina pole nii raskeid aegu varem näinud,» märkis ta ohates.

Kallakmaa ütles, et praegu võitlevad kõik ellujäämise eest ega tee pikemaid plaane kui mõni kuu. «Keegi ei tea, mis piim, teravili või nafta mõne kuu pärast maksavad,» lisas ta.

Kallakmaa tunnistas, et töötajate palgad on 30 protsenti vähenenud ja ettevõte pingutab praegu sedagi summat maksta. «Raha, mis saame, läheb pooleks: pool pangale ja teine pool palkadeks,» lausus ta.

Praeguse piimahinnaga toodab Metstaguse Agro iga kuu pool miljonit krooni kahjumit.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles ERR Uudistele, et madal piimahind on tingitud maailmaturust, sest Eestis toodetud piimast eksporditakse 30-40 protsenti.

Samas lohutas Seeder piimakarjakasvatajaid, et osa ekspertide meelest on piimahinna põhi käes ja nüüd hakkab see tõusma.

Seeder tunnistas, et piimasektoris on keeruline olukord, kuid ei usu, et lähiajal hakkaksid piimatootjad massiliselt pankrotti minema või et põllud jäävad kevadel harimata. «Raske on neil, kes on viimastel aastatel laenuga palju investeerinud,» lisas ta.a

Märksõnad

Tagasi üles