Paar heledamat pimmi, siis kume pomm vahele ja nii vaheldumisi kuminaga teineteise helinasse sumbudes. Pärast mardipäeva paneb Järva-Madise kiriku kellad nii kõlama elekter ja kellamees pääseb tornijooksust.
Hellad kellad kuulutavad ka täistundi
3. november 2012, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Restauraator Toomas Mäeväli on jõudnud töödega sinnamaani, et võib prooviks kiriku kaks kella – ühel kaalu ligi 200 ja teisel ligi 300 kilogrammi – helisema panna.
Tõsi küll, üleeile teeb ta seda veel käsitsi, aga järgmisel nädalal sätib neile külge elektrimehhanismi, ja siis pole muud, kui vali helistamisprogramm ja vajuta nuppu. «Enne remonti kostsid Vargamäele ära, nüüd kostavad veel paremini,» lubab ta.
Et paikkonna teeb oluliseks A. H. Tammsaare koht siin ja meie kultuuriloos, on Mäeväli meelest need kelladki niivõrd kaalukad. «Kellad on valatud 1924. aastal Saksamaal Bochumis terasest, sest sõjaajal oli pronksi vähe,» teab ta öelda. «Kõla on hea, pole küll nii kume kui pronkskelladel, aga kõlavad ilusti intervalliga väike terts, mis on tavaline kahe kella kooskõla.»
Veel on Mäevälile teada, et ilmselt kohalike puuseppade valmistatud kellatool pandi tollal kokku altari ees – ta on näinud sellist vana fotot.