Järva tarbijate ühistu tuulutas riiuleid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Järva tarbijate ühistu osturingi kampaaniaga liitus viimaseks neljaks päevaks ka Paide mööblikauplus. Võimalust osta mööblit veerandi jagu odavamalt kasutasid peamiselt need, kel ostusoov oli juba varem olemas.
Järva tarbijate ühistu osturingi kampaaniaga liitus viimaseks neljaks päevaks ka Paide mööblikauplus. Võimalust osta mööblit veerandi jagu odavamalt kasutasid peamiselt need, kel ostusoov oli juba varem olemas. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Majanduslanguse ajal kipub tööstuskaup riiulitele tolmu koguma jääma. Järva tarbijate ühistu enneolematu kampaania «Osturing Paide kesklinnas» tõi rahva poodidesse ning pani kauba ja raha liikuma.

Veebruaris vähenes Eestis kaupade jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes peaaegu viiendiku. Tööstuskaupu osteti 27 protsenti vähem, toidukaupade müük langes kümnendiku jagu.

Viiendiku on eelmise aasta esimeste kuudega võrreldes vähenenud ka Järva tarbijate ühistu (JTÜ) käive. Ühistu juhatuse esimees Tõnu Uibopuu sõnas, et langus on olnud suurem Paides, sest siin on konkurente juurde tulnud, kaupadest on enam kukkunud tööstuskauba müük. «See on kaubarühmiti erinev – mööblimüük on kukkunud poole jagu, aga ehitusmaterjal läheb endiselt hästi, remonditöid ikka tehakse,» selgitas ta.

Osturing tasus end ära vaid ostjale

Uibopuu ütlust mööda oli osturingi kampaania eesmärk panna liikuma kaup, mille varud olid liiga suured. «Tahtsime riiuleid tuulutada,» lisas ta.
Varud olid liiga suured seetõttu, et kauba tellimise ajal majanduskriisi veel polnud. «Garderoobikaubad ja jalatsid tuleb tellida aasta varem ja eelmisel kevadel ei näinud keegi ette, kui hulluks olukord läheb,» selgitas  Uibopuu.

Kui  viie protsendi kaupa suurenev soodustus Paide kesklinna neljas kaupluses kampaania eesmärki küllalt ei täitnud, siis märtsi esimene laupäev, kus suure osa kaupade eest küsiti vaid poolt hinda, tekitas tõelise tunglemise.
Uibopuu ütlust mööda on sellise sooduskampaania majanduskasu siiski peaaegu olematu, sest kaup müüakse maha alla omahinna. Võit on muidugi, et vabaneb hulgaliselt kõige kallimat raha – seda, mis on kauba all kinni.

Omaette võit on Uibopuu meelest ka see, kui juurde tuleb rahulolevaid kliente. «Ka need inimesed, kes polnud tükk aega meie tööstuskaupade kauplustes käinud, nägid, et kaupa on, ja leidsid midagi meelepärast,» lausus ta.

Poole hinnaga osteti ka muidu raskesti kaubaks minevaid kodumasinaid. 23. märtsi andmetel oli Paide majatarvete kaupluse käive eelmise aasta omast isegi suurem.

Üllatuslikult liitus osturingi kampaaniaga märtsi viimaseks neljaks päevaks Paide mööblikauplus. Nii palju autosid kui kuu viimasel laupäeval pole selle poe ees vist kunagi nähtud.

Kaupluse juhataja Tiia Maine ütles, et soodushind elavdas käivet küll, aga see kaup, millest kauplus lootis lahti saada, jäi ikka müümata.

Kõige rohkem osteti diivaneid. «Võimaluse kasutasid ära need, kel oli plaan niikuinii uut mööblit osta,» lausus Maine. «Muidu on  mööbel selline kaup, mida raskel ajal viimasena ostetakse.»

Nelja sooduspäeva käive oli mööblipoes tavanädala nelja päeva käibega võrreldes vähemalt kahekordne, aga sellest võitis Maine hinnangul ainult klient. «Nii suurt allahindlust pole meil olnud ega tea, kas  enam teha tasubki, sest ega majanduslikult me midagi  võitnud,» selgitas ta.

Teade sellest, et alates 1. maist ei saa Prismades enam säästukaardi boonust koguda, on tekitanud ostjates pahameelt. Sama küsimus võib Uibopuu meelest üles kerkida ka ETK süsteemis.

Põhjusi on mitu. Esiteks ei arvestata ostukorvi uuringuid tehes säästutoodete ega ka asjaoluga, et säästukaardi omanikule on kogu kaup tegelikult kolm protsenti odavam.
Teiseks sunnib majanduskriis leidma kokkuhoiuvõimalusi. Otsuse säästukaardi boonuse kaotamise või vähendamise kohta peavad langetama 19  ETK-sse kuuluvat tarbijate ühistut koos, aga raskel ajal on mitmel neist tekkinud kiusatus hoida kokku ka säästukaardi arvel.

Uut kaubamaja ei tasu järvakatel loota

Uibopuu on seda meelt, et säästukaart peaks jääma, kuigi selle kaotamine aitaks JTÜ-l kokku hoida 15 miljonit krooni aastas, mille ta praegu boonustena välja maksab.

Kulude vähendamiseks on JTÜ vähendanud ka oma tööjõudu. «Kõige suurem kuluartikkel kaubanduses on tööjõukulu, eks sealt peagi kärpima,» kommenteeris Uibopuu.

Ühtki poodi päris kinni ei panda, lubas Uibopuu. Samas on päevakorrast maas ka kõik investeeringud. «Arvata võib, et tänavu on kasumit üsna keeruline teenida, tänavu oleksime rahul ka nullkasumiga,» lausus ta.

Järvamaa naised on aastaid lootnud, et siia leiab tee ka mõni populaarne rõivakett, nagu Vero Moda, Lindex või Seppälä.

Uibopuugi on kindel, et see elavdaks siinset kaubandust, ta lootis selliseid rentnikke meelitada ka Maksimarketi teisele korrusele. «Aga nad lihtsalt ei tule,» tunnistas ta. «Paidesse paljud poeketid ei tule, samal põhjusel, miks paljud poeketid ei tule Eestisse.»

Uibopuu meelest ongi tarbija just selline: ta tahab, et kõik oleks olemas, aga tegelikku tarbijat temast samas ei oleks. «Peame endale aru andma, et Päinurme ei saa kaubamaja teha ja Paidesse Hugo Bossi tuua,» sõnas ta.

Siis, kui valmib neljarealine tee Mäo ja Tallinna vahel ning suurtesse kaubakeskustesse sõiduks kulub aega alla tunni, läheb Paides kauplemine Uibopuu hinnangul veelgi raskemaks. «Kui keegi ärimees peaks tulema siia kaubamaja tegema, siis oleks kaks võimalust: ta kas on nii rumal või nii võimas, et suudab siia ostma meelitada tallinlased, tartlased ja Valka lätlased takkapihta,» lausus Uibopuu.

TEAVE
3. septembril 1911 loodi Paide kaubatarvitajate ühisus IWA. Järgmisel päeval avas uksed esimene IWA kauplus.

Praegu on Järva tarbijate ühistul 35 toidu- ja 14 tööstuskaupade kauplust, 18 neist väljaspool Järvamaad.

JTÜ 2008. aasta käive oli 1,2 miljardit krooni.

Allikas: JTÜ 

Tagasi üles