/nginx/o/2009/04/08/160758t1h1e67.jpg)
Järvamaa kutsehariduskeskus tähistas täna Särevere mõisas maakonnas kutsehariduse andmise 90. aastapäeva konverentsiga, millest osavõtjad olid ühel meelel, et valdkonna paremad päevad on ees.
Kutseharidus vaatab julgelt tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsi esimeses pooles heitsid kõnelejad pilgu möödunud 90 aastale ja teises pooles otsisid vastuseid küsimusele, milline võiks olla Järvamaa kutsehariduse tulevik.
Põllumajandusministeerium asekantsler Peeter Seestrand selgitas, et Säreverre tehtud investeeringud põllumajanduserialade õpetamiseks pole kindlasti mahavisatud raha, sest olgu tulevik milline tahes, vajavad inimesed ikka toitu ja selle kasvatamiseks läheb tarvis spetsialiste.
Tulevikuerialade suhtes oli Seestrand seda meelt, et nafta vähenemine annab põllumajandusele uued väljavaated energiatootmises. «Põllumajandusega seotud erialadel on kindlasti tulevikku,» lisas ta.
Kutsehariduse tulevikuks pidas Seestrand ka koolitada töölisi, kes suudavad suurendada Eesti eksporti ja majandada senisest säästlikumalt.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom nägi kutsekoolide tulevikku paindlikkuses.
Kui kaua aega olid kutsekoolid üksnes põhi- ja keskoolist tulnud noorte õpetamisasutused, siis edaspidi hakkab järjest suuremat tooni andma täiskasvanute ümberõpe.
Toom usub, et selles vallas on lähiajal tulemas muutusi, sest kui juba praegu on üle 50 000 töötu, keda lisandub iga päev, on tarvis neid inimesi ümber õpetada.
Toom on seda meelt, et kutsekoolid tulevad selle tööga toime ja loodetavasti jätkub ka raha.
Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ei kahelnud, et Järvamaal antakse kutseharidust nii kümne aasta pärast kui ka kaugemas tulevikus, kuid mida siis õpetatakse, on teadmata. «Mina usun, et ühed märksõnad võivad olla roheline energeetika ja sotsiaalhoolekanne,» lisas ta.
Oselini meelest sõltub kutsehariduse populaarsus suuresti sellest, kuidas õpitud erialal tööd jätkub ja kui suur on palk.
Oselin selgitas, et kui paar aastat tagasi ehitusbuumi ajal oli ehitaja eriala populaarne, on nüüd huvi järsult vähenenud ja populaarsust kogub hoopis tee-ehitaja kutse. «Peame olema paindlikud ja pakkuma seda õpet, mille järele on vajadust,» sõnas ta.